Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Peamine kriitika on suunatud ministri ja Siseministeeriumi vastu, süüdistades neid kontrolli puudumises ja probleemide lahendamata jätmises. Vastuseis on intensiivne ja keskendub poliitika rakendamise ebaefektiivsusele, eriti välistööjõu ja keelenõuete osas, vihjates, et ministeerium hoiab raha kokku probleemi lahendamise arvelt.

Peamine vastane on valitsus, eriti haridusminister Kristina Kallas, keda süüdistatakse ebateaduse levitamises ja propagandaministriks olemises. Laiemalt kritiseeritakse "kultuurimarksismi" levitajaid, Herbert Marcuse ideede järgijaid ja Sorosi fondi. Kriitika on intensiivne ja isiklik, nõudes ministri päevapealt vallandamist ja süsteemi lammutamist.

Peamised vastased on need, kes soovivad Gruusiaga suhteid katkestada, keda süüdistatakse liigses kriitilisuses LGBT ja vähemuste teemadel ning silmakirjalikkuses (USA näitel). Samuti kritiseeritakse Riigikogu avalduse koostajaid, kuna nende seisukohad ei vasta rahvusvahelistele (OSCE) raportitele. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele järjepidevusele kui ka faktide eiramisele.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja koalitsiooni vastu, keda süüdistatakse aeglases tegutsemises ja riigikaitse raha raiskamises rohepöördele (meretuulepargid). Isiklik rünnak on suunatud endise peaministri vastu, kes tegeles pärast 2014. aastat Venemaal äriajamisega ("Eldorado"). Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele vigadele ja prioriteetide valele seadmisele.

Peamised vastased on Maris Lauri ja Reformierakond, keda süüdistatakse probleemide vaiba alla pühkimises ja ebarahuldavas rahandusjuhtimises. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest vigadest (eelarve ebatäpsused) kuni isiklike süüdistusteni "põlgliku suhtumise" ja põhiseaduslike rikkumiste (tsensuur) osas.

Ebapiisav andmestik.

Peamine vastane on minister ja valitsus, keda kritiseeritakse regionaalpoliitiliselt vastuvõetamatu kohtumaja sulgemise plaani eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust julgeolekuargumendi ja riigi kohaloleku argumendi eiramises. Valitsuse tegevust nimetatakse Ida-Virumaa nõrgestamiseks.