Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Kõneleja võtab tugevalt vastanduva positsiooni valitsuse tegevusele, eriti seoses välistööjõu kontrolli ja keelenõuete jõustamisega. Poliitiline hoiak on tulemuspõhine, kritiseerides ministeeriumi suutmatust lahendada probleeme (nt renditöötajate hall tsoon) ning hoiatades massilise võõrtööjõu negatiivsete tagajärgede eest, mis viivad tagasi 80ndate olukorda. Ta rõhutab, et seaduseelnõu peab tegelema "elevandiga toas" ehk lahendamata jäänud probleemidega.

Kõneleja vastustab tugevalt valitsuse poliitikat hariduse ja väärtuste vallas, nimetades sooidentsuse õpetamist koolides "uhhuu-teaduseks" ja "kultuurimarksismiks". Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja võitluslik, nõudes haridusministri kohest tagasiastumist ja õppematerjalide tühistamist. Lisaks kritiseeritakse valitsust opositsiooni vaigistamise katse eest vihakõne seaduse abil, viidates Konstantin Pätsi ajale.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud Gruusiaga sõbralike suhete säilitamisele, rõhutades vajadust haprastest kontaktidest Kaukaasias kinni hoida. Samuti väljendab kõneleja äärmiselt kriitilist ja eitavat seisukohta Eesti e-valimiste usaldusväärsuse suhtes, pidades neid kontrollimatuteks ja kõlbmatuteks. Seisukohad on nii väärtuspõhised (vastaste silmakirjalikkuse kritiseerimine) kui ka poliitilised (välissuhete strateegiline tähtsus).

Kõneleja seab esikohale riigikaitse ja kiire sõjalise varustuse hankimise, rõhutades vajadust parandada varasemaid vigu ja vältida hilinemisi. Ta vastandub tugevalt rohepöördele, väites, et see tapab majanduse konkurentsivõimet ja suunab raha riigikaitselt eemale. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine ja väärtustab kiiret reageerimist julgeolekuohtudele. Riigikaitse peab olema fookuses rohepöörde asemel.

Kõige silmatorkavamad teemad on riigieelarve läbipaistmatus ja ebatäpsused ning tsensuuri kehtestamine. Eelarve osas on seisukoht tugevalt kriitiline, rõhutades vigade tunnistamise ja lahendamise vajadust. Poliitiline raamistik on tugevalt suunatud valitsuse tegevuse ja tulemuslikkuse kritiseerimisele, sidudes selle võitlusega "hiiliva autokraatia" vastu.

Poliitiline positsioon keskendub avaliku raha kasutamise läbipaistvusele ja aruandlusele, rõhutades Riigikogu liikmete ja ametnike kuluhüvitiste jääkide tagastamist riigile. Tegemist on tulemuspõhise lähenemisega, mis otsib selgust eelarve ülejääkide haldamise osas.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse tsentraliseerimisplaanide ja kokkuhoiumeetmete vastu, eriti mis puudutab Jõhvi kohtumaja sulgemist. Kõige olulisemad teemad on regionaalpoliitika, riigi kohalolek Ida-Virumaal ja julgeolek, mida peetakse prioriteetideks. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades riigi väärikust ja kohaloleku tähtsust piirkonnas, kus kaotatakse tuhandeid töökohti.