Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Peamised kriitika sihtmärgid on rohepöörde pooldajad, valitsus (Reformierakond) ja konkreetsed ettekandjad (Mario Kadastik). Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilist (subsideerimine, analüüside puudumine) kui ka eetilist tasandit (kelmus, valelik info levik, tervisehädade naeruvääristamine). Eriti tugevalt kritiseeritakse katseid võtta kohalikelt omavalitsustelt otsustusõigus, nimetades seda demokraatia Reformierakonna moodi teostamiseks.

Peamised vastased on koalitsioon, kultuuriminister ja "vasakliberaalid," keda süüdistatakse vale rääkimises (pagulaste staatus), rahva identiteedi reetmises ja "hullu soopropaganda" levitamises. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine, süüdistades vastaseid otseselt naiste alandamises ja väärtkultuuri hävitamises. Kompromiss liberaalse kultuurisuunaga on välistatud, kuna see on sildistatud kui "hulluse ajastu."

Peamine kriitika on suunatud valimiste korralduse protseduuridele, mis võimaldavad asitõendite hävitamist, ning kaudselt Reformierakonnale, kelle e-häältes tuvastati diagrammi järgi "täielik anomaalia". Kriitika on protseduuriline ja intensiivne, seades kahtluse alla süsteemi usaldusväärsuse ja varasemate valimistulemuste legitiimsuse.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse vasakäärmuslikes ideedes ja liberaalsuse teeskluses. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitikast (maksutõusud, juhuelekter) kuni isiklike süüdistusteni (Marti Kuusiku maine ruineerimine, minister Tsahkna Lehtme kaitsmine). Kompromissivalmidus puudub, kuna valitsuse tegevust peetakse riiki lammutavaks ja suveräänsust vähendavaks.

Peamine vastane on valitsus ja selle ministrid (viidatud on Sikkutile ja Keldole), keda süüdistatakse plaanimajanduse taastamises ja rahva murede eiramises. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ülbitsemises, riiulifirmade usaldamises ja demokraatia ühesuunalises tõlgendamises ("Me lükkame teid torusse"). Kõneleja viitab ka USA kliimaleppest väljumisele, et õõnestada rohepöörde globaalset legitiimsust.

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse intensiivselt ja isiklikult ajaloolise finantskorruptsiooni ("sünnitrauma," 10 miljoni dollari juhtum) ja südametunnistuse puudumise tõttu. Kriitika on suunatud nii partei minevikule kui ka praegusele maksupoliitikale.

Peamine vastane on rahandusminister Jürgen Ligi, keda kritiseeritakse teravalt tema süsteemse ja isikliku rünnaku eest USA demokraatia vastu. Kriitika on intensiivne, süüdistades Ligi liitlassuhete kahjustamises ja nõudes temalt vabandamist või hoogu mahavõtmist. Kaudselt kritiseeritakse ka peaministrit, kes ei suuda oma ministrit kontrollida.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsiooni ja konkreetse erakonna vastu, keda kritiseeritakse sotsiaalset sugu sisaldava konventsiooni toetamise ja allkirjastamise eest. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades vastaseid agressiivses ideoloogilises propageerimises ja ebakompetentsuses. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse valitsuse poolt tehtud vigade tagajärgede vastuvõtmist.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kritiseerides teravalt tegematajätmisi küberkaitses ja tõsiste järelmite puudumist. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades valitsust Hiinaga sarnase tsensuuri kehtestamise katses.