Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Peamised vastased on Reformierakond ja umbusaldatav minister, keda süüdistatakse tooruses, labasuses ja autoritaarse tooni kasutamises. Kriitika on nii ideoloogiline (väärtuste alandamine, sotsiaalse soo pealesurumine) kui ka isiklik (miimika, Moonika Helme juhtum). Kõneleja nõuab vastastelt kompromissi asemel mässu tõstmist või erakonnast lahkumist, välistades koostöö.

Vastasseis on suunatud valitsuse ministri ja esitaja erakonna vastu, keda süüdistatakse ideoloogilises metamorfoosis ja ebakompetentsuses. Kriitika on intensiivne, hõlmates nii poliitilist sisu (vasakpoolne ideoloogia) kui ka isiklikku käitumist (ülbus, vastamata jätmine). Kõneleja nõuab ministri umbusaldamist.

Peamised vastased on justiitsminister, keda süüdistatakse suveräänsuse mahamüümises ja õhinapõhises äriajamises, ning valitsus tervikuna, kelle visiooni peetakse põhiseadusvastaseks. Jürgen Ligi on spetsiifiliselt kritiseeritud ülbe käitumise ja naiskolleegide solvamise eest, mis loob saalis halba õhkkonda. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi vigu kui ka isiklikku ebaeetilist käitumist.

Otsene kriitika on suunatud Nõukogude Liidu ja kommunistlike kuritegude pärandile, mis viisid genotsiidini ja 132 000 Eesti kodaniku represseerimiseni. Kaudselt kritiseeritakse aeglast edasiminekut lubatud projektide (nt Patarei vangla uurimiskeskus) täitmisel, rõhutades vajadust jälgida tähtaegu. Vastuseis on suunatud igasugusele okupatsiooni või anneksiooni õigustamisele.

Andmeid pole piisavalt.

Vastasseis on suunatud poliitika elluviijatele (ettekandjale), kritiseerides nii visiiditasu tõstmise sisu kui ka sotsiaaltoetuste taotlemise keerulist bürokraatlikku protseduuri. Kriitika on selgelt poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.

Peamine kriitika on suunatud koalitsiooni vastu, keda süüdistatakse lastevaenuliku sätte eelnõusse jätmises ja enese häbistamises. Kriitika on intensiivne ja moraalipõhine, seades kahtluse alla teiste erakondade valmisoleku teemat tõstatada, viidates eksklusiivselt EKRE liikme rollile. Vastaseid survestatakse asja kiiremas korras parandama.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse tegevusele perehüvitiste tühistamisel, mis oli varem saavutanud üleerakondliku toetuse. Lisaks kritiseeritakse teravalt Siim Kallast isikliku, lasterikkaid peresid mõnitava suhtumise eest, mida peetakse ühiskondlikku suhtumist riivavaks. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi otsuseid kui ka väärtushinnanguid.

Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja Reformierakonna juhitud koalitsioon, keda süüdistatakse vastutustundetus poliitikas ja eestlaste vähemusse viimises pealinnas. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, keskendudes nii poliitilistele otsustele kui ka peaministri isiklikule kogemuse puudumisele. Valitsust süüdistatakse ka Ukraina pagulaste kaaperdamises ja nende tagasipöördumise takistamises.

Peamine vastane on valitsus ja minister, keda kritiseeritakse intensiivselt poliitiliste valikute (energiahind, rohepööre) ja halva juhtimise eest taristuprojektides. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust riigi siseste asjade ebaõnnestumises ja ebausaldusväärses regionaalpoliitikas.