Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Kõnestiil on äärmiselt võitluslik, kirglik ja tungiv, kasutades tugevaid moraalseid ja emotsionaalseid apelle, nagu "alandamine" ja "satanistlik". Kõneleja kasutab ajaloolisi paralleele (ristisõjad, autoritaaraeg) vastaste tegevuse diskrediteerimiseks ja süüdistab oponente tooruses ja labasuses. Toon on konfronteeriv, nõudes oponentidelt erakonnast väljaastumist ja inimväärikuse säilitamist.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja kiireloomuline, kasutades tugevaid ideoloogilisi sildistusi (marksistlik programm, politruk). Kõneleja rõhutab vastaspoole ebakompetentsust ja ülbet käitumist, kasutades retoorilisi küsimusi ja üleskutseid. Toon on kriitiline ja nõuab kohest tegutsemist (umbusaldusega edasi minemist).

Retooriline stiil on väga võitluslik ja kriitiline, kasutades emotsionaalseid ja ideoloogilisi termineid nagu "õhinapõhine," "segane arusaam" ja "Euroopa Siber." Kasutatakse tugevaid ajaloolisi analoogiaid ning pööratakse tähelepanu vastaste isiklikele puudustele ja varasematele solvangutele (Jürgen Ligi näitel), nimetades tema käitumist "retsidiivseks."

Retooriline stiil on pidulik, tungiv ja kohustust rõhutav, kasutades tugevaid moraalseid apelle, mis seostuvad rahvusliku mälu ja ajaloo jõhkraimaks nimetatud inimsusvastaste kuritegudega. Kõneleja kasutab formaalset keelt, tasakaalustades emotsionaalset mäletamiskohustust konkreetsete institutsionaalsete ja juriidiliste ettepanekutega. Toon on valdavalt tõsine ja nõudlik, rõhutades, et tegeletakse absoluutse miinimumiga.

Retooriline stiil on väga formaalne ja viisakas, pöördudes lugupidavalt nii juhataja kui ka ettekandja poole ("Lugupeetud ettekandja!"). Kõne on loogiline ja keskendub konkreetse informatsiooni või praktiliste soovituste küsimisele, olles toonilt uuriv ja asjalik.

Retooriline stiil on formaalne ja kriitiline, väljendades skepsist poliitika ajastuse suhtes fraasiga "Paneb kulmu kergitama". Kõneleja toetub loogilistele argumentidele ja statistilistele andmetele, esitades küsimusi poliitika sotsiaalse mõju ja haldusprotseduuride keerukuse kohta.

Retooriline stiil on äärmiselt tungiv, võitlev ja kriitiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja hoiatades katastroofiliste tagajärgede eest. Kasutatakse retoorilisi küsimusi, et kritiseerida teisi erakondi teema mittetõstatamise eest, ning metafoori "Brežnevi pakike" eelnõu ohtliku sisu kirjeldamiseks. Kõneleja nõuab asja kiiret peatamist, rõhutades olukorra pakilisust.

Stiil on kriitiline ja murelik, kasutades retoorilisi küsimusi, et väljendada pettumust ja kahtlust poliitika muutumise osas. Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle ja konkreetseid näiteid (nt Siim Kallase mõnitav ütlus) ühiskondliku suhtumise teravaks kritiseerimiseks. Toon on pigem võitluslik, rõhutades varasema saavutuse (konsensuse) väärtust ja selle mahakriipsutamise negatiivset mõju.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja pakiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi paralleele (Stalini aeg, Lasnamäe loosung). Kõneleja esitab otseseid süüdistusi peaministri vastutustundetuses ja ajaloolise mälu puudumises. Kasutatakse küsimusi, et rõhutada valitsuse otsuste tagamaade ebaselgust.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevaid väljendeid (nt "teie valitsuse suur teene," "täiesti arusaamatu"). Kasutatakse retoorilisi küsimusi (Kuidas te tahaksite Lätit ergutada?) ja rõhutatakse loogilisi vastuolusid, näiteks Ida-Virumaa arendamise ja samal ajal teede ehitamata jätmise vahel. Toon on pigem emotsionaalne ja urgentne, nõudes valitsuselt selgitusi ja tegutsemist.