Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Otsene vastuseis konkreetsetele poliitilistele rühmadele puudub. Kriitika on kaudne ja irooniline, suunatud pigem traditsiooniliste ootuste (valged jõulud, lumesaan) kadumisele kliimamuutuste tõttu.

Peamine vastasseis on koalitsiooni ja Kliimaministeeriumiga, keda süüdistatakse põhiseadusevastase seadusandluse ja "halva ning politiseeritud teaduse" rakendamises. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust energiajulgeoleku nõrgestamises ja Eesti eksporttööstuste laostamises, mis teenib vaenlase huve.

Vastasseis on suunatud neile, kes propageerivad vaenukõne seadust ja kasutavad vihakõne sildistamist kriitika mahasurumiseks. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, ulatudes poliitiliste instrumentide (vihakõne) kritiseerimisest kuni kõrge riigiametniku (peaprokuröri) isikliku töövigade ("praak") esiletoomiseni. Oponenti süüdistatakse otseselt "vaenus sõnavabaduse vastu" ja vaba mõttevahetuse mahasurumises.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja liberaalid, keda süüdistatakse vasakäärmusliku rohepoliitika omaksvõtmises ja majanduse tahtlikus lammutamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, väites, et valitsuse tegevus on suunatud konkurentsivõime hävitamisele.

Peamine vastane on valitsus ja ministrid, keda kritiseeritakse teravalt lubaduste murdmise ja õiguskindluse kahjustamise eest perehüvitiste küsimuses. Kriitika on suunatud ka valitsuse tegevusetusele (infraheli uuringud tegemata) ja rahvusvahelisele survele allumisele maavarade küsimuses. Vastuseis on intensiivne, süüdistades valitsust töö tegemata jätmises ja riigi huvide ohverdamises Brüsseli või oligarhide huvidele.

Peamine vastasseis on suunatud täitevvõimule ja valitsusele, eriti kaitseministrile, keda kritiseeritakse ettevalmistamatuse ja madala informatsioonikvaliteedi eest. Tugevalt kritiseeritakse ka poliitikute eetikaprobleeme ja korruptiivsete isikute määramist kõrgetele ametikohtadele (EL-i ametid). Vastaste kritiseerimine on nii poliitika-, protseduuriline kui ka isiklik/eetiline (nt liitlasriigi juhi fašistiks nimetamine).

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, eriti peaministrile ja kaitseminister Pevkurile, kelle sõnumeid peetakse vastuolulisteks ja eitavateks. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele tagada riigikaitse eelhoiatussüsteemide toimimine. Vastaseid süüdistatakse olukorra eiramises, mis ohustab NATO eelhoiatust.

Andmeid pole piisavalt.

Kriitika on suunatud valitsuse maksupoliitika tulemuslikkusele, eriti aktsiisi laekumise osas. Kahtluse alla seatakse aktsiisi tõstmise positiivne mõju riigieelarvele, mis viitab poliitikapõhisele vastuseisule.