Kuude kaupa: Mart Maastik
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
13 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kes automaksu eelnõu esitasid. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust ebarealistlikes väidetes (säästlikumate autode ostmine) ja poliitiliste eesmärkide (reitingu parandamine) seadmises sotsiaalse heaolu arvelt. Vastuseis on intensiivne, nõudes maksu täielikku tühistamist.
09.2025
17 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja selle ministrid, keda kritiseeritakse poliitilise ebakindluse, fiskaalse silmakirjalikkuse ja "vassimise" eest. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitikatele (Automaks, Tervisekassa preemiad) ning läbimõtlematutele otsustusprotsessidele. Kompromissivalmidust ei väljendata, nõudes kahjulike maksude ja toetusmeetmete tühistamist.
06.2025
28 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda kritiseeritakse teravalt poliitilise silmakirjalikkuse, maksutõusude ja ebamõistlike rohepoliitikate eest. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, süüdistades neid riigi halduskulude kosmeetilises kärpimises ja haavatavate perede toetuste äravõtmises. Ta teeb ettepaneku saata lisaeelarve "ajaloo prügikasti".
05.2025
35 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioonipoliitikud, eriti need, kes toetavad rohepööret (nt Mario Kadastik, Hanah Lahe). Kriitika on valdavalt poliitikapõhine, süüdistades valitsust bürokraatia tekitamises, uute maksude kehtestamises ja riigi konkurentsivõime hävitamises. Vastustab intensiivselt Euroopa Liidu regulatsioone, nimetades neid "hullumeelseks rongiks, mis kihutab kuristiku poole".
04.2025
42 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakonna juhitav valitsus ja ministrid (Kaja Kallas, Andres Sutt, Jürgen Ligi). Kriitika on valdavalt poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust ebakompetentsuses, ebarealistlike eesmärkide seadmises ja turu solkimises subsideerimisega. Sotsiaaldemokraate süüdistatakse 100% taastuvenergia eesmärgi pealesurumises ja "rohepöörasuses". Jürgen Ligit kritiseeritakse isiklikult küsimustest kõrvale hoidmise eest.
03.2025
16 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuse ja Reformierakonnaga, keda kritiseeritakse vastutuse vältimise, eelarve raiskamise ja turumajanduse põhimõtete rikkumise eest. Kriitika on terav ja keskendub poliitilistele otsustele (energeetika, bürokraatlikud ümberkorraldused), süüdistades neid "sotsialistlikus lähenemises" ja turu solkimises. Vastaseid kutsutakse üles tunnistama oma vigu, mitte süüdistama eelmisi koalitsioone (EKREIKE, sotsid).
02.2025
25 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsiooniparteid (Reformierakond, Eesti 200) ja nende juhid, keda kritiseeritakse otsuste tegemise protseduuride (ilma arvutusteta, "pimedas ja nurga taga") ja prioriteetide (spordikärped vs kallid energiasubsiidiumid) pärast. Eriti terav on kriitika rahandusministri ja peaministri suunal seoses energiapoliitika ja maksutõusudega.
01.2025
18 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon, keda süüdistatakse rahva koorimises uute maksudega ja ebamõistlike otsuste tegemises (Nordica toetamine). Kritiseerib teravalt valitsuse tegevust suurperede toetuste äravõtmisel, mis loob noortele peredele ebakindlust. Ründab ideoloogilisi suundumusi hariduses, pidades neid vastutustundetuks propageerimiseks.
12.2024
35 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus ja koalitsioonierakonnad, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse majanduse allakäigus ja ettevõtjate segamises. Kriitika on suunatud konkreetsetele ministritele (Michal, Ligi), süüdistades neid ebakompetentsuses ja opositsiooni ning ettevõtjate mittekuulamises. Rünnakud on intensiivsed ja otsesed, väites, et valitsus teeb otsuseid isiklike huvide või Euroopa Liidu toetuste saamise nimel, mitte riigi pikaajalisi huve silmas pidades.
11.2024
43 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja peaminister, keda süüdistatakse ettevõtlusorganisatsioonide mittekaasamises ja riigi kordategemise sildi all maksude tõstmises. Kriitika on valdavalt poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust ametkondade loksutamises erakondlike soovide järgi ja kodanike õiguste piiramises planeerimismenetluses. Kritiseerib Reformierakonda kui erakonda, mis on kaotanud oma ettevõtlust toetava suuna.
10.2024
23 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja selle ministritele, keda kritiseeritakse kulukate ja ebastabiilsete reformide ning vastutuse puudumise eest (Nordica näide). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust otsuste tegemises erakondlike huvide või isiklike eelistuste alusel. Vastustatakse ka väidet, et majanduslangus on tingitud Putini poolt tehtud maksudest, viidates naaberriikide paremale majandusseisule.
09.2024
8 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt opositsioonis valitsusega, kritiseerides nii maksupoliitikat kui ka energiaseaduse eelnõu, mille toetamist Isamaa nimel välistab. Kriitika on suunatud nii sisulistele küsimustele (majanduskonkurentsi halvendamine, välisfirmade kasumi teenimine) kui ka protseduurilistele puudustele (ajakulu, kiirustamine). Ta kritiseerib ka peaministrit vastuste andmata jätmise eest ja viitab irooniliselt Eesti 200 retoorikale.
07.2024
5 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse jonnaka valimislubaduse (maksuküüru kaotamine) läbisurumises ja riigikaitsevajaduste kasutamises maksutõusude põhjendamiseks. Kriitika on poliitika- ja strateegiapõhine, süüdistades valitsust valedes otsustes, otsustamatuses ja 2008.–2009. aasta vigade kordamises. Endist kliimaministrit Michalit kritiseeriti rahulolematuse pärast meretuuleparkide kriitika suhtes.
06.2024
28 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon (eriti Reformierakond), keda süüdistatakse rahva tahte eiramises (paralleel Gruusiaga) ja ebakompetentsetes majandusotsustes. Kritiseeritakse poliitika- ja menetluslikku läbisurumist, näiteks Majanduskomisjonis ja tuumaenergia lobigruppide mõju all. Samuti kritiseeritakse valitsuse liikmete priiskavat käitumist (äriklass, suunamudija kaasavõtmine).
05.2024
24 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond) ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse julgeolekuohtude ignoreerimises ja valijatega flirtimises. Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebakompetentsusele (Maa-ameti IT-riistvara) kui ka valitsuse poliitilisele manipuleerimisele ebapopulaarsete otsuste (automaks) edasilükkamisel Euroopa Parlamendi valimiste tõttu. Eriti intensiivselt kritiseeritakse Kliimaministeeriumi energiapoliitikat.
04.2024
30 Sõnavõtud
Peamised vastased on Kaja Kallase valitsus ja ministrid (eriti Signe ja Tiit Riisalo), keda kritiseeritakse teravalt perepoliitika, maksutõusude ja sisserände suurendamise eest. Kriitika on nii poliitiline (ebapädevus, eelarveaukude ignoreerimine) kui ka isiklik, süüdistades ministreid suurperede halvustamises ja negatiivsete eeskujude loomises. Kompromissivalmidust valitsusega ei väljendata, vaid rõhutatakse valitsuse tegevuse ohtlikkust.
03.2024
14 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud peamiselt valitsusele ja peaministrile, süüdistades neid ebamõistlikkuses ja prioriteetide vales seadmises. Kriitika on nii poliitika- (automaks, peretoetuste kärped, pankade kasumid) kui ka protseduuripõhine (prokuratuuri ebaühtlane töö, nõukogude kohtade jagamise kahtlus). Eriti intensiivne on rünnak justiitsministri suunal seoses väidetava sekkumisega peaprokuröri ametisse.
02.2024
28 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), süüdistades neid valimislubaduste murdmises ja majanduse kuristiku servale ajamises. Kritiseeritakse poliitika ebaühtsust valitsuse sees (nt rändekvoodid, õpetajate palgad). Rünnakud on valdavalt poliitika- ja tulemuspõhised, nimetades otsuseid rumalateks ja ebaõigeteks, ning nõudes eelnõude tagasivõtmist.
01.2024
12 Sõnavõtud
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsust ja koalitsiooni protseduuriliste eelarvamuste (opositsiooni eelnõude tagasilükkamine) ja ebarealistliku majanduspoliitika eest, mis kahjustab ettevõtjaid. Ta heidab ette ajaraiskamist ja ideoloogilist vastuseisu praktiliste probleemide lahendamisele, nõudes riigimehelikkust.