Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Peamine kriitika on suunatud poliitikakujundajatele, kes seavad ebareaalseid eesmärke (nt 90% kliimaneutraalsus 2040. aastaks) ja võtavad vastu rumalaid otsuseid. Kõneleja kritiseerib teravalt Euroopa Liidule antud õigusi, mis on viinud Eesti iseseisvuse sisulise kadumiseni, ning süüdistab neid ebatervet konkurentsi tekitavate tasude loomises.

Vastasseis on suunatud otseselt praegusele valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse ideoloogiapõhiste õppekavade loomises ja "jaburusega" tegelemises. Kriitika on suunatud ka ministri seisukohale õpetaja valikuvabaduse osas ning "libateadlaste" rahastamisele poliitilise tellimuse alusel. Vastuseis on intensiivne ja ideoloogiline.

Peamine vastuseis on suunatud koalitsioonile ja ettekandjale, kes on automaksu kehtestanud ja seda kaitsevad. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, väites, et maks on teadlikult ebaõiglane ning et see on tehtud eesmärgiga rahvast koorida. Vastuseis on nii poliitika sisuline kui ka protseduuriline (arvete läbipaistmatus).

Peamised vastased on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise vastutuse puudumise ja majanduslikult ebamõistlike otsuste eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitika sisust (Nordica toetamine) isikliku kompetentsi kahtluse alla seadmiseni, küsides, kas tegemist oli teadliku otsuse või lauslollusega.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, eriti nende kaitsekulutuste ja maksupoliitika osas. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes vastuolule rahvalt kogutud maksukoormuse ja tegelike kaitse-eesmärkide täitmise vahel. Rünnaku intensiivsus on kõrge, kuna küsitakse otse, miks rahvale pandi peale nii suur lisakoormus, kui raha tegelikult ei kulutata vajalikus mahus.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse vastu, keda kritiseeritakse ebakindla ja ebariigimeheliku perepoliitika eest (toetuste andmine ja äravõtmine). Kriitika on suunatud ka erakondadele, kes vastustavad lastetoetusi, nõudes neilt alternatiivsete lahenduste pakkumist. Vastuseis on poliitika- ja väärtuspõhine, süüdistades vastaseid kindlustunde õõnestamises.

Otsest vastuseisu eelnõule ei väljendata, kuid kõneleja seab kahtluse alla eelnõu ulatuse ja põhjendatuse, kritiseerides komisjoni/ettekandjat ebapiisava süsteemse lähenemise eest. Kriitika on suunatud sellele, et Riigikogu liikmeid koheldakse erandina, samas kui teiste riigiametnike kontrollimehhanismid jäävad ebaselgeks.