Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik
Kokku istungeid: 134
Täielikult profileeritud: 134
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja Kliimaministeerium (Andres Suti juhtimisel), keda kritiseeritakse rahalise ebaefektiivsuse ja turumoonutuste eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades maksumaksja raha raiskamist. Kõneleja lükkab intensiivselt tagasi peaministri katsed küsimust vältida, süüdistades teda teema kõrvalejuhtimises ja poliitiliste süüdistuste esitamises (viited EKREIKE-le).
2025-10-14
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministrile, kritiseerides eelnõu menetlemise protseduurilist ebaefektiivsust ja poliitilist kallutatust. Kõneleja vihjab, et võimul olevad erakonnad ei ole huvitatud järelevalve tugevdamisest, kuna see puudutab nende toetajaid (platvormiteenuse osutajaid), ning seetõttu lükatakse lihtsaid lahendusi aastaid edasi.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusele ja ministritele, kritiseerides nende eelarvejuhtimist, maksupoliitikat ja tervishoiusüsteemi haldamist. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitiliste lubaduste täitmise ajastamisele ajal, mil riigi rahandus on miinuses.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, eriti peaministrile ja rahandusministrile, keda kritiseeritakse eelarve puudujäägi ja vastuolulise poliitika eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitika ebaõnnestumisele ja valitsuse lubaduste (kärped, palgad) rikkumisele.
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja rahandusministrile, keda kritiseeritakse eelarve vastutustundetuse ja maksupoliitika ebakõla pärast. Kriitika on intensiivne ja sisaldab nii poliitilist sisuküsimust (defitsiit) kui ka isiklikku rünnakut ministri väidetava sunnitud tegevuse ja ebaadekvaatse esinemisviisi teemal.
2025-10-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister ja valitsus, keda kritiseeritakse automaksu kehtestamise eest, mis on ebaõiglane ja ebaefektiivne. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust selles, et nad otsivad põhjusi oma reitingu parandamiseks, selle asemel et tegeleda tegelike probleemidega. Kompromissivalmiduse asemel nõutakse maksu täielikku tühistamist.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Euroopa Liidu läbimõtlemata rahastusotsustele ja varasematele Eesti valitsustele/Riigikogu liikmetele, kes pole projekti teostatavust piisavalt analüüsinud. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele otsustusvõimetusele ning protseduurilistele vigadele, eriti suutmatuses vastu hakata "rumalavõitu direktiividele". Samuti kritiseeritakse riigi rahanappust, mis sunnib kasutama CO2 raha Rail Balticu ehitamiseks.
2025-09-23
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud eelnõu esitajatele, kelle väiteid bürokraatia puudumise ja tasuta kogumise kohta peetakse ebarealistlikuks. Kriitika on poliitikapõhine, nõudes suuremat finantsilist läbipaistvust ja kulude arvestamist, eriti tarbijale langeva koormuse osas.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud otse peaministrile ja valitsusele, keda süüdistatakse poliitilises kaoses, vassimises ja ebakindluse tekitamises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii konkreetseid poliitilisi otsuseid (automaks, peretoetused) kui ka valitsuse üldist usaldusväärsust, väites, et valitsuse tegevus pärsib kogu riigi tõsiseltvõetavust. Vastaseid süüdistatakse ka selles, et nad ei kuulanud varasemaid hoiatusi.
2025-09-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud e-valimiste süsteemi turvalisuse puudujääkidele ja regulatsiooni vajakajäämistele. Vastuseis on protseduuriline ja poliitiline, nõudes süsteemi turvalisemaks muutmist, kuid otseseid vastaseid isikuliselt ei kritiseerita.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister, keda kritiseeritakse teravalt Tervisekassa nõukogu juhina tehtud otsuste eest. Kriitika on tulemuspõhine ja protseduuriline, süüdistades ministrit rahalises vastutustundetus ja "ülekuldamises" ajal, mil Tervisekassa seis on katastroofiline. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad isiklikule vastutusele avaliku raha ebaotstarbeka kasutamise eest.
2025-09-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on opositsioonilises positsioonis valitsuse või vastutava ministri suhtes, kritiseerides teravalt kaitse- ja piiristrateegia prioriteete. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes julgeoleku puudujääkidele ja ebaefektiivsetele lahendustele (kraavide kaevamine).
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kriitika on suunatud otse Vabariigi Valitsusele ja koalitsioonierakondadele (Reformierakond, Eesti 200), süüdistades neid valimislubaduste murdmises ja rumalas poliitikas (automaks). Kriitika on peamiselt poliitikapõhine (maksutõusud, energiajulgeoleku nõrgestamine) ja protseduuriline (vastuste mittesaamine, aja raiskamine), nõudes eelnõude tagasivõtmist ja arutelu.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti suurimale parteile ja sotsiaaldemokraatidele (Sotsid). Kriitika on poliitikapõhine (maksud, subsiidiumid) ja protseduuriline, süüdistades valitsusparteid vastutuse vältimises ja väiksemate partnerite kontrolli all olemises. Rünnakud on intensiivsed ja kahtlevad valitsuse iseseisvuses.
2025-06-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud eelkõige liigsele bürokraatiale, mis tuleneb Euroopa Liidu "suurest masinavärgist". Lisaks kritiseerib ta valitsuse/ministri väiteid jäätmekäitluse kuluefektiivsuse ja logistika osas, pidades pakutud lahendusi ebareaalseteks ja teostamatuteks. Kriitika on suunatud poliitilisele ebaefektiivsusele, mitte isikutele.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsiooniparteid (SDE, Reformierakond, Eesti 200), keda süüdistatakse silmakirjalikkuses, eriti sotsiaaltoetuste äravõtmise ja maksude kehtestamise osas. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades neid riigi halduskulude suurendamises ja majanduse krahhi viimises. Kompromiss valitsuse pakutud eelarve ja rohepoliitika osas on välistatud, tehes ettepaneku eelnõud tagasi lükata.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsuse (peaministri) poole, kritiseerides rahvusvahelise lepingu ebaselgeid juriidilisi ja finantsilisi tagajärgi. Kriitika on poliitikapõhine, nõudes vastutuse ja kulude kandja täpset määratlemist, kui vang sooritab Eestis uue kuriteo.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastasseisu erakondade või isikutega ei väljendata; kriitika on suunatud pigem kehtiva õigusruumi puudulikkusele ja rendiettevõtete kontrollimatule tegevusele, mis häirib jalakäijaid. Kõneleja tunnistab vaba turumajanduse olemasolu, kuid rõhutab regulatsiooni vajadust kaose vältimiseks.
2025-06-03
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud ministri ja valitsuse poliitikate vastu, mida peetakse ebaselgeks, ebapiisavalt rahastatuks ja majanduslikult ebamõistlikuks (nt jäätmete liigiti kogumise projekt). Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes ebaefektiivsusele ja sunduslike klauslite majanduslikule põhjendamatusele.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsusega, keda kritiseeritakse lisaeelarve halva fiskaalse juhtimise ja ebaselguse eest kokkuhoiu osas. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes valitsuselt selgitust, miks tööjõukulud reaalselt tõusevad.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika objektid on valitsuskoalitsioon (süüdistades neid ideede omastamises ja kadeduses) ning Euroopa Liit, mille regulatsioone peetakse liigseks ja majandust kahjustavaks. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika sisulistele puudujääkidele, eriti bürokraatia ja konkurentsivõime hävitamise osas.
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister ja valitsus, kelle hariduspoliitikat kritiseeritakse kui ebarealistlikku ja hävitavat. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades, et ministri kavatsused (koolide säilitamine) on vastuolus tegelike tagajärgedega (hääbumine, töökohtade ja õpilaste kadu). Vastuseis on intensiivne, viidates poliitika absurdile (luua uusi ametikohti kümnele inimesele 40 lõpetaja jaoks).
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad ja sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse rumalate ja sotsialistlike otsuste tegemises. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitikutele (Mario Kadastik, Hanah Lahe, Kristina Kallas) ja nende ideoloogilistele seisukohtadele (kliimahüsteeria, sookvoodid, lääne jaburused). Vastaste poliitikat peetakse Eesti majanduse konkurentsivõimet hävitavaks.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja haridusministrile, keda süüdistatakse asendustegevuses ja tarbetu bürokraatia tekitamises. Vastuseis on intensiivne ja keskendub poliitika (määruse) negatiivsetele praktilistele tagajärgedele, eriti maapiirkondadele. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus, peaminister ja kliimaminister, keda kritiseeritakse arutu energiapoliitika ja maksurahu lubaduse murdmise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust ebareaalsete EL-i püüdluste ületäitmises ja Eleringi ebamõistlikes kulutustes. Kõneleja vastandub ka rohepöörde ideoloogiale, mis on tema hinnangul konkurentsivõimelise põlevkivienergia välja suretanud.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud teenuseoperaatorile TS Laevad, keda süüdistatakse kasumi maksimeerimises teenuse kvaliteedi arvelt, ja valitsusele/ministeeriumile. Eriti kritiseeritakse protseduurilist ebaõnnestumist (rambi ehitus tipphooajal) ja poliitilist ebakompetentsust (viienda laeva hanke viivitamine utoopiliste keskkonnanõuete tõttu). Samuti heidetakse ette kohalike omavalitsustega mittearvestamist piletihindade tõstmisel.
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister, keda kritiseeritakse bürokraatia kaitsmise ja ebaefektiivse juhtimise eest. Kriitika on intensiivne ja sisaldab isiklikke ründeid, vihjates, et minister peab Riigikogu liikmeid "lammasteks" ja ametkonda reaalseks riigivõimuks. Kompromissivalmidust ei väljendata.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Reformierakonna juhitav valitsus ja Sotsiaaldemokraadid (Sotsid), keda süüdistatakse ideoloogiliste ja ülikallite energiaotsuste pealesurumises. Kriitika on valdavalt poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades mõjuanalüüside puudumist ja ebareaalseid eesmärke, mis viivad majanduse kokkukukkumiseni. Ta kritiseerib ka lobigruppide mõju poliitilistele otsustele, pidades koalitsiooni tegevust "kaootiliseks".
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja konkreetselt peaminister ning minister Andres Sutt, keda kritiseeritakse ebaselgete ja pidevalt muutuvate otsuste eest. Kriitika on terav, keskendudes valitsuse ebakompetentsusele energia planeerimisel ja turu moonutamisele subsideerimisega. Kõneleja vihjab, et otsuseid tehakse "kellegi usu või mingite lobigruppide isikliku kasu huvides", ning hoiatab, et praegune poliitika "tapab meie majanduse ära".
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud süsteemi vastu, mis lubab eraettevõttel (pangandussektoril) teenida erakordset kasumit keskpanga inflatsiooni ohjeldamise meetmete arvelt. Kõneleja seab kahtluse alla selle õigsuse, et raha voolab konkreetse ettevõtja taskusse inflatsiooni ohjeldamise eesmärgil. Vastuseis on poliitika- ja mehhanismipõhine.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse ebamääraste vastuste andmise ja ebamõistlike poliitiliste otsuste eest. Kriitika on suunatud ka riigifirma (Elering) juhtkonna väidetavale seisukohale, et energeetika otsuseid ei tohiks teha Eesti huvidest lähtudes. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Euroopa Liit (jaburate direktiivide loomise eest) ja rahandusminister Jürgen Ligi, keda kritiseeritakse sisuliste küsimuste vältimise eest. Vastuseis on intensiivne, nõudes Eesti riigilt julgust Euroopa Liidu nõuetele vastu astuda ja mitte kõike trahvide hirmus vastu võtta. Kritiseeritakse ka Ligi varasemat käitumist kolleegide suhtes.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kritiseerib otseselt peaministrit ja valitsust nii administratiivsete otsuste (ministeeriumi nimede vahetamine, segaduse tekitamine) kui ka protseduurilise läbipaistmatuse (vastamata küsimused) eest. Rünnakud on suunatud valitsuse ebaefektiivsusele ja kulukale taktikale.
2025-03-24
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku ja varasema valitsuse (sotside) energiapoliitika vastu, süüdistades neid seisukohtade muutuses ja turu solkimises. Kriitika on terav ja poliitikapõhine, väites, et subsideerimine on ideoloogiline ja kasulik teatud lobitööd tegevatele ettevõtjatele. Vastaseid süüdistatakse silmakirjalikkuses seoses kliimaeesmärkide ja sõjatandril tekkiva CO2 heitega.
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastane on peaministri juhitud valitsus ja selle eelarvepoliitika, mida kahtlustatakse kulude varjatud suurendamises. Kriitika on suunatud poliitika ebaefektiivsusele ja protseduuridele, mis väidetava kärpimise asemel suurendavad bürokraatiat ja kulusid. Kõneleja nõuab valitsuselt konkreetset ja sisulist vastust, seadmata kahtluse alla kompromissi võimalust, vaid valitsuse ausust.
2025-03-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt nende poliitilise põhitõe pärast süü veeretamises teistele. Kriitika on suunatud ka sotsidele ja EKREIKE-le kui endistele kaasosalistele ning Eesti 200-le kui tulevasele potentsiaalsele süüdlasele, kui asjad halvasti lähevad.
2025-03-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja poliitikutele, kes püüavad ebaõnnestumiste järel "kõik otsad vette ajada" ja keelduvad uurimiskomisjoni moodustamast. Kriitika on intensiivne ja keskendub eeskätt menetluslikule (vastutusest hoidumine) ja poliitilisele (rahva raha raiskamine) ebaõnnestumisele. Vastastele heidetakse ette "lolluste" tegemist ja kuritegelike otsuste varjamist.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisavad andmed.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastane on peaminister ja valitsus, kelle energiapoliitikat kritiseeritakse teravalt ideoloogilisuse, raiskamise ja ebaefektiivsuse pärast. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes otseselt valitsuse esitatud numbritele ja lahenduste maksumusele, ning on intensiivne, süüdistades valitsust ebaratsionaalsete ja julgeolekuohtlike lahenduste eelistamises. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse olemasolevate plaanide ümbervaatamist.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud poliitikutele, kes hääletavad vastu oma veendumusi või toetavad mittekodanike valimisõigust, seades kahtluse alla nende julguse ja prioriteedid. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine, süüdistades vastaspoolt selles, et nad ei suuda olla peremehed omal maal ning räägivad ahistatud "agressorriikide kodanikest."
2025-02-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsusliit tervikuna, eriti Reformierakond (spordirahastuse muutmise eest) ja Eesti 200 (prioriteetide seadmise eest, tuues näiteks minister Kallase reisi). Kriitika on suunatud poliitilistele otsustele (kärped, maksud) ja protseduurilistele küsimustele (arutelu ajastus, ministri tegevus streigi ajal). Kõneleja nõuab valitsuselt otsuste õigustamist, mis viitab kompromissitu kriitika intensiivsusele.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu või kriitikat poliitiliste vastaste suunas ei esine. Küsimused on suunatud Kaitseministrile, et selgitada välja valitsuse plaanide detailsus ja kulukus, mis viitab pigem kontrollifunktsiooni täitmisele kui otsesele vastandumisele.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamised vastased on peaminister ja rahandusminister, keda kritiseeritakse poliitiliste otsuste (kallite meretuuleparkide subsideerimine) ja ebavõrdse konkurentsi loomise eest. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, eriti seoses maksutõusude ja riigikaitse rahastamise põhjendamatusega. Kõneleja heidab ministritele ette küsimustele vastamisest kõrvalehoidmist ja ebatäpsete andmete esitamist.
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsuse (ministri) poliitika ja väidete vastu, eriti haridusleppe rahastamise ja tuuleenergia tasuvuse osas. Kaitstakse Isamaa erakonda ministri süüdistuste eest, rõhutades, et leppe kinnitamata jätmine oli tingitud riigi ebapiisavatest finantsgarantiidest. Kriitika on suunatud poliitika sisule ja protseduuridele, mitte isikutele.
2025-02-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud neile, kes tegid energiapoliitilised otsused salaja, ilma arvutuste ja põhjendusteta. Kriitika on intensiivne, keskendudes protseduurilisele ebaõnnestumisele ja subsiidiumide kasutamisele, mis on sildistatud kui "väga vale poliitika."
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud peaministrile ja valitsuse energiapoliitikale. Kriitika on poliitika- ja majanduspõhine, keskendudes kallite doteeritud projektide (meretuul, tuumajaamad) ebavajalikule planeerimisele, arvestades olemasolevat maismaapotentsiaali. Vastuseisu intensiivsus on tugev, kuna valitsuse väiteid energia odavuse kohta seatakse otseselt kahtluse alla.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Euroopa Liidu ladviku ja nende jätkusuutmatu ning müstilisi kliimaeesmärke järgiva energiapoliitika vastu. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades selle majanduslikku kahju ja enesehävituslikku iseloomu, mis viib Euroopa kollapsisse.
2025-02-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud otse peaministrile ja valitsusele, seades kahtluse alla nende esitatud andmed (26% tulumaks) ja majanduspoliitika tulemused (majanduslangus). Kriitika on poliitika- ja andmepõhine, nõudes selgitusi maksusüsteemi erisuste kohta.
2025-01-29
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud poliitikakujundajatele, kes seavad ebareaalseid eesmärke (nt 90% kliimaneutraalsus 2040. aastaks) ja võtavad vastu rumalaid otsuseid. Kõneleja kritiseerib teravalt Euroopa Liidule antud õigusi, mis on viinud Eesti iseseisvuse sisulise kadumiseni, ning süüdistab neid ebatervet konkurentsi tekitavate tasude loomises.
2025-01-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud otseselt praegusele valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse ideoloogiapõhiste õppekavade loomises ja "jaburusega" tegelemises. Kriitika on suunatud ka ministri seisukohale õpetaja valikuvabaduse osas ning "libateadlaste" rahastamisele poliitilise tellimuse alusel. Vastuseis on intensiivne ja ideoloogiline.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud koalitsioonile ja ettekandjale, kes on automaksu kehtestanud ja seda kaitsevad. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, väites, et maks on teadlikult ebaõiglane ning et see on tehtud eesmärgiga rahvast koorida. Vastuseis on nii poliitika sisuline kui ka protseduuriline (arvete läbipaistmatus).
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamised vastased on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise vastutuse puudumise ja majanduslikult ebamõistlike otsuste eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitika sisust (Nordica toetamine) isikliku kompetentsi kahtluse alla seadmiseni, küsides, kas tegemist oli teadliku otsuse või lauslollusega.
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, eriti nende kaitsekulutuste ja maksupoliitika osas. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes vastuolule rahvalt kogutud maksukoormuse ja tegelike kaitse-eesmärkide täitmise vahel. Rünnaku intensiivsus on kõrge, kuna küsitakse otse, miks rahvale pandi peale nii suur lisakoormus, kui raha tegelikult ei kulutata vajalikus mahus.
2025-01-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse vastu, keda kritiseeritakse ebakindla ja ebariigimeheliku perepoliitika eest (toetuste andmine ja äravõtmine). Kriitika on suunatud ka erakondadele, kes vastustavad lastetoetusi, nõudes neilt alternatiivsete lahenduste pakkumist. Vastuseis on poliitika- ja väärtuspõhine, süüdistades vastaseid kindlustunde õõnestamises.
2025-01-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu eelnõule ei väljendata, kuid kõneleja seab kahtluse alla eelnõu ulatuse ja põhjendatuse, kritiseerides komisjoni/ettekandjat ebapiisava süsteemse lähenemise eest. Kriitika on suunatud sellele, et Riigikogu liikmeid koheldakse erandina, samas kui teiste riigiametnike kontrollimehhanismid jäävad ebaselgeks.
2024-12-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale, nõudes tungivalt "maksurahu" ja kritiseerides maksude tõstmist. Kriitika on suunatud ka poliitikute üldisele käitumisele, eelkõige kuluhüvitiste kasutamisele ja arukuse puudumisele.
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, kritiseerides planeerimise kaootilisust, ülevaate puudumist ja kiirustamist (60-päevase võidu nimel). Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust selles, et nad toovad kaasa suuri muresid ja koormavad rahvast suurte maksudega.
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse raiskamise ja ebamõistlike administratiivsete otsuste eest, eriti seoses eriesindajate palkamisega. Kriitika on tugev ja keskendub poliitilisele vastuolule kärpimise lubaduste ja uute kulukate ametikohtade loomise vahel. Rünnakud on poliitika- ja protseduuripõhised.
2024-12-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministeeriumi ja rahandusminister Ligi vastu, keda süüdistatakse jonnaka suhtumise eest ettevõtjatesse ja nende ettepanekute eiramises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele suutmatusele toetada ettevõtjaid raskel ajal. Vastuseis on suunatud ka majanduskomisjonile, mis "tõmbas saba jalge vahele" ja ei seisnud ettevõtjate huvide eest.
2024-12-12
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud riigiettevõtete juhtimise ja palgapoliitika vastu, tuues esile Nordica ja Eesti Energia ebaõnnestumised ja vastutuse puudumise. Samuti kritiseeritakse valitsuse majanduspoliitikat, mis on viinud majanduse põhja. Keskerakonda kritiseeritakse kaudselt nende palgaettepaneku eest, kutsudes neid üles ise eeskuju näitama.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Rahandusministeeriumi ja isiklikult Jürgen Ligi vastu, keda süüdistatakse ettevõtjate ja Audiitorkogu ettepanekute eiramises ning ülereguleerimise pealesurumises. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, seades kahtluse alla, kelle huve Riigikogu kaitseb – kas ministri või ettevõtjate.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Vastuseis on suunatud valitsusele ja selle juhtidele, nimetades peaminister Michalit ja Kliimaministeeriumi kantslerit. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksupoliitika ebaõnnestumisele ja suutmatusele hoida Eestit konkurentsivõimelisena. Rünnaku intensiivsus on kõrge, vihjates valitsuse teadmatusele ja tegevusetusele.
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud seadusloome kehva kvaliteedi ja teiste parlamendiliikmete vähese tööeetika vastu, eeldades, et saadikud ei pruugi oma tööd teha. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, pakkudes välja äärmuslikke meetmeid, nagu saadikute pädevuse hindamine, käskkirjade andmine ja parlamendist väljaheitmine puudumiste eest.
2024-12-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna ja valitsuse vastu, kritiseerides nende püüdlusi sotsiaaltoetusi vähendada ning omistades sotsiaaltoetuste tõusu Isamaa Erakonnale. Kritiseeritakse ka valitsuse poliitilist ebakindlust fosforiidi uuringute küsimuses ja välispoliitika aluste ebaselgust. Kriitika on peamiselt poliitika- ja väärtuspõhine.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitiliste otsuste (meretuulepargid) kui ka protseduuriliste puudujääkide (side puudumine Kaitseväe juhtkonnaga) pärast. Rünnaku intensiivsus on kõrge, kahtlustades valitsuse varjatud motiive ja eelistamist äriringkondadele, kes saavad garanteeritud sissetulekuid. Kriitika on suunatud ka valitsuse suutmatusele õppida varasematest vigadest (nt moonahange).
2024-12-03
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja positsioneerib end opositsiooni esindajana, kuid eitab, et küsimused on pelgalt "opositsiooni vägikaikavedu," rõhutades, et need on ajendatud sisulisest murest. Kriitika on suunatud poliitilisele lüngale andmete kättesaadavuses, mis on protseduuriline ja sisuline, mitte isiklik.
2024-12-02
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse aktiivse ettevõtjate segamise ja opositsiooni ning ettevõtjate murekohtade eiramise eest. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitilistele otsustele (meretuulepargid, maksutõusud) ja valitsuse narratiivi eitamisele majanduslanguse põhjuste osas. Valitsuse tegevust nimetatakse "vastupidiseks" sellele, mida peaks tegema, ja selle poliitika tulemuseks on maksumaksja "võlaorjus."
2024-11-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud kliimamuutuste inimtekkelisust rõhutavatele teadlastele ja ettekandjatele ning CO2 kvootide süsteemile. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades vastaseid majanduse hävitamises ja silmakirjalikkuses. Eriti kritiseeritakse professorit, kes keskendus liigselt "hirmutamisele", ning väidetakse, et vastased ei valda teemat (ei tea CO2 sisaldust).
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud koalitsiooni ja valitsuse vastu, süüdistades neid poliitilises klapitamises, ametkondade loksutamises erakondlike huvide tõttu ja raiskamises (nt 2 miljonit ministeeriumi ümbernimetamise eest). Eraldi kritiseeritakse sotsiaaldemokraate ja Keskerakonda häälte jahtimise eest ning kahtlaseid personalivalikuid (juriidilise hariduse nõude kaotamine riigisekretärile).
2024-11-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitatud muudatusettepanekutele, mis on eelnõu külge "poogitud," ning Peaministri lubadustele menetluste lühendamise osas. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades kodanike õiguste kahjustamist.
2024-11-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja Reformierakonna juhitud valitsuse vastu, kritiseerides nende majanduspoliitikat ja menetluslikke vigu. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ettevõtjate kaasamata jätmises ja maksutõusude mandaadi puudumises. Valitsuse tegevust nimetatakse küüniliseks ja häbematuks.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, süüdistades neid oskamatus juhtimises, lühinägelikus maksupoliitikas ja segase tegevuspõhise eelarve kasutamises. Kriitika on intensiivne ja poliitika- ning protseduuripõhine, süüdistades valitsust Eesti majanduse hävitamises maksufestivaliga. Konkreetselt kritiseeritakse Maris Lauri väiteid ja Peaministri "roosa tuleviku" lubadusi.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud istungi läbiviimise protseduurilisele ebaselgusele, mitte konkreetsele poliitilisele vastasele. Rõhutatakse, et küsimuste registreerimine ("nobedad näpud") ei pruugi käia reeglite kohaselt, mis on suunatud eesistuja tegevuse vastu.
2024-11-12
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse erakondlike soovide järgi haldusalade loksutamises. Vastuseis on intensiivne, süüdistades valitsust varjatud poliitiliste eesmärkide (nt fosforiidi kaevandamise ettevalmistamine) teenimises, viies Geoloogiateenistuse Kliimaministeeriumi alla. Kriitika on peamiselt poliitikapõhine ja protseduuriline (kulud, ebaloogilisus).
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud kehtivale maksupoliitikale, mida peetakse liiga koormavaks ja mis sunnib inimesi mitmel töökohal käima. Sotsiaalpoliitilises debatis esitab ta väljakutse "Hea Varro" seisukohale riikliku abordi rahastamise kaotamise osas, viidates selle lihtsustamisele erandjuhtumite arvelt.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja kaitseb opositsiooni rolli ja õigust esitada küsimusi, mis vajavad vastuseid. Peamine vastane on ettekandja, keda kritiseeritakse opositsiooni süüdistamise ja komisjonis protseduurireeglite rikkumise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele puudujääkidele.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on peaminister ja valitsuse poliitika, mida kritiseeritakse teravalt ebavajalike ja kulukate meretuuleparkide propageerimise eest. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes majanduslikele (kõrged hinnad) ja julgeolekuriskidele.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse valede prioriteetide seadmise eest, kus kliimaeesmärgid on tähtsamad majanduskasvust. Kriitika on poliitiline ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust maaelu väljasuretamises ning bürokraatia vähendamise lubaduste rikkumises. Valitsust süüdistatakse ka stahhaanovlikus Euroopa Liidu direktiivide ületäitmises.
2024-11-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tsentraliseerivale poliitikale ja kokkuhoiumeetmetele, mida peetakse "väga lühinägelikuks otsuseks". Kuigi esineja alustab leebelt, öeldes, et ei usu ministri halbu kavatsusi, on ta intensiivselt kriitiline poliitika regionaalse mõõtme eiramise suhtes. Vastandutakse ka rahanduspoliitikale, mis plaanib maksutõuse vaatamata varasemale negatiivsele kogemusele.
2024-10-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis tuli õiguskomisjonist, kus eelnõu lükati tagasi põhjendusega, et üksikjuhtumite jaoks ei tohiks luua pretsedenti või muuta seadust. Kõneleja kritiseerib seda protseduurilist vastuseisu, rõhutades, et iga indiviidi õigused on olulised ja et tegemist ei ole pretsedendi loomisega, vaid võimaluse andmisega kõigile sarnases olukorras olevatele isikutele.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud seaduseelnõu koostajate vastu, rõhutades ebaselget sõnastust ja pikaajalise strateegia puudumist seoses ajutiste erisustega. Vastuseis on protseduuriline ja sisuline, keskendudes eelnõu loogika ja tulevikuplaanide puudumisele.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud ministeeriumile ja valitsusele piletihinna tõstmise plaanide ja vedaja kasumi lubamise eest, mis halvendab saarte elanike majanduslikku olukorda. Vastuseis on poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades, et riik peaks tagama elutähtsa teenuse taskukohasuse.
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister ja valitsus, kelle poliitikat kritiseeritakse majandust kahjustavana ja ebaloogilisena. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla maksutõusude positiivse mõju ja lükates tagasi väite, et majanduslangus on tingitud vaid Putini maksudest.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja ministri poliitikale, mida kritiseeritakse ebastabiilse maksusüsteemi loomise ja perede elu raskendamise eest (nt ravikindlustuse äravõtmine ja automaks). Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust riigi jätkusuutlikkuse ohustamises ja eeskujude puudumises.
2024-10-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud peaministri juhitud valitsusele, keda kritiseeritakse ministeeriumide loomise eest, mis on kulukad ja lähtuvad erakondlikest huvidest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilise vastutuse puudumisele ning ebamõistlikule katsetamisele haldussüsteemis. Vastuseis on protseduuriline ja finantsiline.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud eelnõu esitajatele ja valitsuse poliitikale, mida süüdistatakse lühinägelikkuses ja huvide (sponsorite) teenimises. Kritiseeritakse ka välisfirmasid ("mingi teise riigi firma"), kes ehitavad kalleid parke, mille kasumi maksavad kinni Eesti maksumaksjad. Rünnakud on poliitika- ja protseduuripõhised, eriti keskkonnamõjude hindamise kiirendamise osas.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja valitsuse maksupoliitika vastu, kritiseerides poliitilisi otsuseid (maksuküüru kaotamine) kui majanduskonkurentsi halvendavaid. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust olukorra eiramises ("pistab pea liiva alla").
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selgelt opositsioonilisel positsioonil, esitades väljakutse valitsuse (ministri) poolt mainitud piirilahendusele. Kriitika on poliitika- ja sisupõhine, nõudes valitsuse plaanide kohta detailset selgitust ja läbipaistvust.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja valitsuse vastu, keda süüdistatakse "kobarate viisi makse" kehtestamises ja majanduskriisi vigade kordamises. Reformierakonda kritiseeritakse konkreetselt "jonniajamisega" maksuküüru kaotamise eest raskel ajal. Kriitika on intensiivne, poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes läbimõtlemata otsustele ja konkurentsivõime hävitamisele.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastane on Reformierakond ja peaministrikandidaat, keda kritiseeritakse poliitika ja motiivide pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades neid maksutõusude tegelike põhjuste varjamises ja kallite valimislubaduste katmises.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna poliitika vastu, eriti seoses maksuküüru teemaga ja valimislubaduste täitmisega. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes seaduse negatiivsele mõjule madalama sissetulekuga inimestele. Vastuseis on intensiivne, nõudes seaduse täielikku ärajätmist.
2024-06-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung
Andmeid pole piisavalt.
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale, kritiseerides poliitilisi valikuid (maksutõusud, ülekallid projektid) ja protseduurilisi rikkumisi. Süüdistab koalitsiooni muudatuste "jõuga läbisurumises" komisjonis ja lobigruppide (nt Fermi Energia) mõju all olemises. Rõhutab vastutuse puudumist varasemate ebaõnnestunud riiklike investeeringute eest (Auvere, Jordaania põlevkivi).
2024-06-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda kritiseeritakse rahva tahte eiramise eest automaksu küsimuses. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii konkreetsele poliitikale kui ka laiemale demokraatlikule protseduurile, vihjates "demokraatia kriisile Eestis". Samuti kritiseeritakse kaudselt ettekandja seisukohti diplomaatia ja demokraatia definitsioonide osas.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades vastaseid kahjuliku eelnõu pealesurumises ja majanduslanguse süvendamises. Kõneleja kritiseerib Reformierakonna valimislubadust kui mõttetut kuluallikat, mille tühistamine lahendaks riigi rahamured.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse sotsiaalse ebavõrdsuse suurendamises. Kriitika on nii poliitiline (maksude tõstmine, maksusoodustuste kaotamine) kui ka eetiline, heites ette eeskuju puudumist kärpimisel ja riigi raha kasutamist eraklubide visiitideks.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastandub tugevalt valitsuse fiskaal- ja energiapoliitikale, süüdistades riiki kõigi maksude tõstmises ja omavalitsuste raskesse seisu panemises. Kritiseerib kaudselt ka koalitsioonipartneri eelkäijat seoses "Robin Hoodi seaduse" väljatöötamisega. Poliitilist vastandumist näitab ka Anti Allase (vasak tiib) poliitilise positsiooni korrigeerimine.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine opositsioon on suunatud Reformierakonnale ja valitsuskoalitsioonile, kritiseerides nende silmakirjalikku käitumist Euroopa valimiste ja siseriiklike teemade sidumisel. Kriitika on protseduuriline (otsuste edasilükkamine) ja poliitiline (automaksust keeldumine ja ettepanekute mittekuulda võtmine).
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja Riigikogu koalitsioon, keda kritiseeritakse ebaefektiivse energiapoliitika ja bürokraatia valikulise vähendamise eest. Kriitika on protseduuriline (miks kiirendatakse ainult meretuuleparkide KMH-d) ja poliitiline (ebaselge siht ja teadmatus). Vastuseis on intensiivne, kuna valitsuse tegevust peetakse potentsiaalselt tervist kahjustavaks ja ebaausaks.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi ja valitsuse tegevuse vastu, kes suruvad läbi eelnõud ja kalleid taristuprojekte. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades vastaspoolt keskkonnamõjude eiramises ja bürokraatia vähendamise sildi all kiirustamises. Eraldi kritiseeritakse Kliimaministeeriumi nimevahetuse kulukust (2 miljonit eurot).
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastuseis on suunatud valitsusele ja Maa-ametile, kritiseerides teravalt haldusprotseduuride ebaõnnestumist ja suhtluse puudumist (e-kirjade ja kõnede ignoreerimine). Kriitika on intensiivne, nõudes vastutuse võtmist ja riigipoolset kahjude hüvitamist ettevõtjatele.
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Sotsiaaldemokraadid (Lauri Läänemets) ja Kultuurikomisjon, keda kritiseeritakse hääleõiguse eelnõu mittetoetamise eest. Kriitika on intensiivne ja süüdistab Läänemetsa julgeolekuargumentide (KAPO) kasutamises poliitilise kattevarjuna. Vastaste motiive kahtlustatakse ja rünnatakse protseduuriliselt.
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministrile ja Sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse Eesti julgeoleku ohustamises valijahäälte nimel. Kriitika on nii poliitiline kui ka isiklik, kahtluse alla seades ministri väited Vene eriteenistuste tellitud rünnakute kohta. Rünnakute intensiivsus on kõrge, vihjates kompromissi välistamisele julgeolekuküsimustes.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitikaobjektid on pangandussektor, mis saab reguleerimisest erakorralist kasumit, ja valitsuse poliitika, mis suurendab bürokraatiat (koputajate seadus). Lisaks kritiseerib ta teravalt istungi juhatajat ja õiguskomisjoni esimeest protseduuriliste vigade ja ebaefektiivsuse eest, kuna ei tagatud küsimustele sisulist vastamist.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Põhiline kriitika on suunatud eelnõu ettekandjale ja valitsuse püüdlusele kiirkorras m-valimised vastu võtta, hoolimata lahendamata probleemidest ja ekspertide vastuseisust. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, süüdistades vastaspoolt turvalisuse ignoreerimises ja illusioonide loomises. Poliitik seab kahtluse alla e-valimiste turvalisuse, viidates negatiivsetele näidetele Venemaalt ja Venezuelast.
2024-04-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Majanduskomisjoni ja eelnõu toetajate vastu, keda süüdistatakse lühinägelikkuses ja Isamaa mõistlike ettepanekute kergekäelises tagasilükkamises. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades puudulikku kriisivalmidust ning tarbijakaitse eiramist. Eriti kritiseeritakse vastuste puudumist komisjonis tõstatatud küsimustele.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse plaanile lõpetada universaalteenus ilma alternatiivita ning majanduskomisjoni otsusele Isamaa ettepanekud tagasi lükata. Kriitika on suunatud ka õigussüsteemi muudatustele, mis võivad muuta halduskohtu Konkurentsiameti "kummitempliks" ning jätta eraõiguslikud isikud kaitseta riigivõimu omavoli eest. Tugev moraalne hukkamõist on suunatud Venemaa sõjapidamist toetavale äritegevusele.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised vastased on valitsuse ministrid (Peaminister, Minister) ja Siseministeerium, kelle poliitilist loogikat ja otsuseid vaidlustatakse. Kriitika on suunatud poliitilisele sisule (madalapalgaline tippspetsialist) ja menetluslikele puudustele (julgeolekuanalüüsi varjamine või kättesaamatus). Vastuseisu intensiivsus on mõõdukas, väljendudes nõudmistes ja kahtluse väljendamises.
2024-04-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja selle rahanduspoliitikale, mida kritiseeritakse majandust kahjustava ja kodanikke kiirlaenude võtmisele sundivana. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, seades kahtluse alla riikliku krediidiregistri loomise mõtte, kui see hakkab konkureerima eraettevõtlusega.
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister (Signe) ja valitsuse perepoliitika suund. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest ebaõnnestumisest (iibe mittetõstmine) kuni isiklike süüdistusteni (paljulapseliste perede halvustamine). Vastuseis on tugev valitsuse propageeritud eeskujudele, eriti samasooliste abielude võrdsustamise teemal.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Valdo Randpere ja tema esindatav komisjon, keda kritiseeritakse riikliku järelevalve tõhustamise vastustamise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sundolukorrale (erakonna surve) kui ka sisulisele vastuseisule tõhususe suurendamisele. Kasutatakse isiklikku sarkasmi vastase positsiooni õõnestamiseks.
2024-04-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis väljendub kahtluses, kas valitsus on teinud piisavalt eeltööd ja kaasanud asjakohaseid osapooli. Kriitika on protseduuriline, suunatud teabe puudumisele või konsultatsiooni eiramisele, mitte isiklik.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti peaministrile Kaja Kallasele ja sisserännet propageerivatele ministritele (Signe Riisalo, Tiit Riisalo). Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele vigadele (peretoetuste kärped) ja protseduurilisele ebakompetentsusele (eelarvevahendite puudumine sisserändajate integratsiooniks, "peataolek"). Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui riigi viimist "väljasuremiskursile".
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastuseis on suunatud eelkõige valitsuskoalitsioonile (Eesti 200, Reformierakond) lubaduste täitmata jätmise ja seadusandliku venitamise eest valimisõiguse küsimuses. Kriitika on suunatud protseduurilisele aeglusele, nõudes kiiremat tegutsemist. Samuti viidatakse varasemale vastuseisule sotside poolt (Indrek Saar), kes pidasid teemat punaseks jooneks.
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kelle poliitikat kritiseeritakse ebajärjepidevuse eest tervise-eesmärkide saavutamisel. Kriitika on puhtalt poliitika- ja sisupõhine, keskendudes toetuste kärpimise negatiivsele mõjule.
2024-03-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud justiitssüsteemi ja uurimisasutuste tegevuse vastu, heites ette menetluslikku ebavõrdsust ja ebaõiglast lähenemist. Kriitika on intensiivne ja põhineb konkreetsete juhtumite (Möldri agressiivne läbiotsimine vs. Lehtme puutumatus) vastandamisel, nõudes vastutust ja selgitusi ministeeriumilt.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on kolleeg Pillak, kelle seisukohta välise rahu prioriseerimise osas tugevalt kritiseeritakse. Kriitika on väärtuspõhine ja intensiivne, seades kahtluse alla oponendi prioriteetide paikapidavuse rahva püsimajäämise kontekstis.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud justiitsminister Kalle Laanetile, kelle tegevust peaprokuröri suhtes peetakse problemaatiliseks ja sekkumiseks. Kriitika on intensiivne, keskendudes ministri väidetavale katsele sundida Parmast lahkuma ja ebaselgele "poliitilise usalduskrediidi" kontseptsioonile. Samuti kritiseeritakse prokuratuuri valikulist ja ebaefektiivset tööd.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised oponendid on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt strateegilise suuna puudumise eest rahvuse säilitamise küsimuses. Samuti esitatakse kriitikat riigikontrolörile suunatud küsimuses eelarvedistsipliini ja lisaprojektide rahastamise osas, rõhutades, et riigi rahakott on teatud suurusega.
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsuse poliitilised otsused ja protseduurid (nõukogude valikud) ning konkreetsed ebaõnnestunud roheprojektid. Nimetatakse otseselt Keit Pentus-Rosimannust seoses 300 miljoni eurose biokütuste projektiga, rõhutades poliitika ebaõnnestumist ja raiskamist. Kriitika on intensiivne ja poliitika- ning protseduuripõhine.
2024-03-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja peaministri vastu, keda süüdistatakse ebaõigete faktide esitamises ja Rootsi omanikest pankurite nuumamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, vastandudes valitsuse plaanidele (nt automaks) ja nõudes mõistlikku tegutsemist. Kompromiss valitsuse pakutud lahendustega (maksude varem maksmine) on välistatud, kuna see ei too riigile lisatulu.
2024-02-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastandub neile erakondadele (sh Sotsiaaldemokraadid), kes varjavad oma identiteeti valimisliitude taha, nimetades seda ebaausaks praktikaks, mis moonutab valimistulemusi. Kritiseerib ka eelnõu esitajaid (sh Rain Eplerit mainitakse) demokraatia piiramise soovi eest, nähes selles vastuolu nende toetusega teistele demokraatlikele vormidele.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsust ja sotsiaaldemokraate (SDE), süüdistades neid rahvuse väljasuretamise kiirendatud variandi valimises. Kriitika on poliitikapõhine (lasterikaste perede toetuste kärpimine, võõrtööjõu kvoodid) ja ta seab kahtluse alla SDE poliitilise järjekindluse ("punane joon") valimisõiguse küsimuses. Ta viitab ka otsesele kahjule, mida agressorriigi kodanikud on tekitanud (autode ja surnuaiaplaatide lõhkumine).
2024-02-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsusele, peaminister Kaja Kallasele ja rahandusministrile, keda süüdistatakse majanduse halvas juhtimises ja ettevõtjate eiramises. Kriitika on nii poliitika- kui ka isikupõhine, seades kahtluse alla Jürgen Ligi ja rahandusministri majandusalase pädevuse. Kompromissivalmidust ei näidata, nõudes valitsuselt radikaalset suunamuutust.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse eelnõudele, eriti universaalteenuse lõpetamisele ja automaksu puudulikele eranditele (nt uunikumid). Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades, et energiakriisi tekitas börsimull ja kritiseerides Eesti Energia erakordseid kasumeid. Samuti väljendatakse kartust, et regulatsiooni leevendamine võib viia kuritarvitamiseni ("pahalane").
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja selle liikmete (Reformierakond, Eesti 200) vastu. Kriitika on suunatud nii konkreetsetele poliitikatele (automaks) kui ka valitsuse sisemisele toimimisele ja ühtsuse puudumisele. Kõneleja süüdistab valitsust vastutuse veeretamises koalitsioonipartneritele (Eesti 200 rändekvootide puhul, Reformierakond palgatõusude puhul).
2024-02-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse kõrgetele ametnikele (Kaja Kallas, Marko Mihkelson) nende välispoliitiliste avalduste pärast, mis puudutavad USA sisepoliitikat. Kriitika on strateegiline, rõhutades, et selline käitumine on ohtlik Eesti suurima sõjalise partneri suhtes, ning viitab diplomaatilise tava rikkumisele.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsuse automaksu eelnõule, kritiseerides selle majanduslikku ja regionaalpoliitilist kahjulikkust. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla maksu õigustuse ja selle negatiivse mõju maaelule. Vastuseisu intensiivsus on tugev, viidates elu võimatuks muutumisele maal.
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna juhitud koalitsioonile ja peaminister Kaja Kallasele, süüdistades neid valedes majandusotsustes, mis viivad majanduse langusesse. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksutõusude (käibemaks, automaks) negatiivsele mõjule ja riigi rahanduse ebaefektiivsele juhtimisele. Ta kritiseerib valitsust ka selle eest, et nad ei võta riigikaitsekuludeks laenu, vaid koormavad kodanikke maksude ja mitme töökohaga.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse või parlamendienamuse vastu, kes süstemaatiliselt lükkab tagasi opositsiooni esitatud eelnõud. Rõhutatakse protseduurilist ebaõiglust, mis takistab opositsioonil seadusloomet parandada või luua.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda süüdistatakse majandust kahjustavas "rikkaks maksustamise" poliitikas ja reaalsuse eiramises. Samuti kritiseeritakse seadusandlikke ettekandjaid, kes takistavad konkreetsete ettevõtlusvaldkondade (autovedajad) aitamist, nõudes ebamõistlikult kompleksseid lahendusi.
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja ministri vastu, heites ette nii arupärimise pikaajalist menetlemist kui ka ebaefektiivset poliitikat, eriti investeeringute äravõtmist elektrivõrkudest. Kriitika on intensiivne ja keskendub tegevusetusele ning ebareaalsele rohepöörde planeerimisele, mis ei arvesta võrkude tegelikku seisukorda.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Andmeid pole piisavalt.
2024-01-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud koalitsioonisaadikute ja komisjonide vastu, kes lükkavad tagasi opositsiooni eelnõud puhtalt poliitilise kuuluvuse tõttu. Vastuseis on protseduuriline ja eetiline, süüdistades vastaspoolt riigimehelikkuse puudumises ja aja raiskamises. Nad kritiseerivad "kolmanda mõõtme" (ideoloogia) otsimist sisuliste küsimuste asemel.