Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Peamine kriitika on suunatud Euroopa Liidu läbimõtlemata rahastusotsustele ja varasematele Eesti valitsustele/Riigikogu liikmetele, kes pole projekti teostatavust piisavalt analüüsinud. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele otsustusvõimetusele ning protseduurilistele vigadele, eriti suutmatuses vastu hakata "rumalavõitu direktiividele". Samuti kritiseeritakse riigi rahanappust, mis sunnib kasutama CO2 raha Rail Balticu ehitamiseks.

Vastuseis on suunatud eelnõu esitajatele, kelle väiteid bürokraatia puudumise ja tasuta kogumise kohta peetakse ebarealistlikuks. Kriitika on poliitikapõhine, nõudes suuremat finantsilist läbipaistvust ja kulude arvestamist, eriti tarbijale langeva koormuse osas.

Vastasseis on suunatud otse peaministrile ja valitsusele, keda süüdistatakse poliitilises kaoses, vassimises ja ebakindluse tekitamises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii konkreetseid poliitilisi otsuseid (automaks, peretoetused) kui ka valitsuse üldist usaldusväärsust, väites, et valitsuse tegevus pärsib kogu riigi tõsiseltvõetavust. Vastaseid süüdistatakse ka selles, et nad ei kuulanud varasemaid hoiatusi.

Kriitika on suunatud e-valimiste süsteemi turvalisuse puudujääkidele ja regulatsiooni vajakajäämistele. Vastuseis on protseduuriline ja poliitiline, nõudes süsteemi turvalisemaks muutmist, kuid otseseid vastaseid isikuliselt ei kritiseerita.

Peamine vastane on minister, keda kritiseeritakse teravalt Tervisekassa nõukogu juhina tehtud otsuste eest. Kriitika on tulemuspõhine ja protseduuriline, süüdistades ministrit rahalises vastutustundetus ja "ülekuldamises" ajal, mil Tervisekassa seis on katastroofiline. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad isiklikule vastutusele avaliku raha ebaotstarbeka kasutamise eest.

Kõneleja on opositsioonilises positsioonis valitsuse või vastutava ministri suhtes, kritiseerides teravalt kaitse- ja piiristrateegia prioriteete. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes julgeoleku puudujääkidele ja ebaefektiivsetele lahendustele (kraavide kaevamine).

Kriitika on suunatud otse Vabariigi Valitsusele ja koalitsioonierakondadele (Reformierakond, Eesti 200), süüdistades neid valimislubaduste murdmises ja rumalas poliitikas (automaks). Kriitika on peamiselt poliitikapõhine (maksutõusud, energiajulgeoleku nõrgestamine) ja protseduuriline (vastuste mittesaamine, aja raiskamine), nõudes eelnõude tagasivõtmist ja arutelu.