Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Peamine vastasseis on suunatud kliimamuutuste inimtekkelisust rõhutavatele teadlastele ja ettekandjatele ning CO2 kvootide süsteemile. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades vastaseid majanduse hävitamises ja silmakirjalikkuses. Eriti kritiseeritakse professorit, kes keskendus liigselt "hirmutamisele", ning väidetakse, et vastased ei valda teemat (ei tea CO2 sisaldust).

Kriitika on suunatud koalitsiooni ja valitsuse vastu, süüdistades neid poliitilises klapitamises, ametkondade loksutamises erakondlike huvide tõttu ja raiskamises (nt 2 miljonit ministeeriumi ümbernimetamise eest). Eraldi kritiseeritakse sotsiaaldemokraate ja Keskerakonda häälte jahtimise eest ning kahtlaseid personalivalikuid (juriidilise hariduse nõude kaotamine riigisekretärile).

Peamine vastuseis on suunatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitatud muudatusettepanekutele, mis on eelnõu külge "poogitud," ning Peaministri lubadustele menetluste lühendamise osas. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades kodanike õiguste kahjustamist.

Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja Reformierakonna juhitud valitsuse vastu, kritiseerides nende majanduspoliitikat ja menetluslikke vigu. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ettevõtjate kaasamata jätmises ja maksutõusude mandaadi puudumises. Valitsuse tegevust nimetatakse küüniliseks ja häbematuks.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, süüdistades neid oskamatus juhtimises, lühinägelikus maksupoliitikas ja segase tegevuspõhise eelarve kasutamises. Kriitika on intensiivne ja poliitika- ning protseduuripõhine, süüdistades valitsust Eesti majanduse hävitamises maksufestivaliga. Konkreetselt kritiseeritakse Maris Lauri väiteid ja Peaministri "roosa tuleviku" lubadusi.

Kriitika on suunatud istungi läbiviimise protseduurilisele ebaselgusele, mitte konkreetsele poliitilisele vastasele. Rõhutatakse, et küsimuste registreerimine ("nobedad näpud") ei pruugi käia reeglite kohaselt, mis on suunatud eesistuja tegevuse vastu.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse erakondlike soovide järgi haldusalade loksutamises. Vastuseis on intensiivne, süüdistades valitsust varjatud poliitiliste eesmärkide (nt fosforiidi kaevandamise ettevalmistamine) teenimises, viies Geoloogiateenistuse Kliimaministeeriumi alla. Kriitika on peamiselt poliitikapõhine ja protseduuriline (kulud, ebaloogilisus).

Kriitika on suunatud kehtivale maksupoliitikale, mida peetakse liiga koormavaks ja mis sunnib inimesi mitmel töökohal käima. Sotsiaalpoliitilises debatis esitab ta väljakutse "Hea Varro" seisukohale riikliku abordi rahastamise kaotamise osas, viidates selle lihtsustamisele erandjuhtumite arvelt.

Kõneleja kaitseb opositsiooni rolli ja õigust esitada küsimusi, mis vajavad vastuseid. Peamine vastane on ettekandja, keda kritiseeritakse opositsiooni süüdistamise ja komisjonis protseduurireeglite rikkumise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele puudujääkidele.

Peamine vastane on peaminister ja valitsuse poliitika, mida kritiseeritakse teravalt ebavajalike ja kulukate meretuuleparkide propageerimise eest. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes majanduslikele (kõrged hinnad) ja julgeolekuriskidele.

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse valede prioriteetide seadmise eest, kus kliimaeesmärgid on tähtsamad majanduskasvust. Kriitika on poliitiline ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust maaelu väljasuretamises ning bürokraatia vähendamise lubaduste rikkumises. Valitsust süüdistatakse ka stahhaanovlikus Euroopa Liidu direktiivide ületäitmises.

Kriitika on suunatud valitsuse tsentraliseerivale poliitikale ja kokkuhoiumeetmetele, mida peetakse "väga lühinägelikuks otsuseks". Kuigi esineja alustab leebelt, öeldes, et ei usu ministri halbu kavatsusi, on ta intensiivselt kriitiline poliitika regionaalse mõõtme eiramise suhtes. Vastandutakse ka rahanduspoliitikale, mis plaanib maksutõuse vaatamata varasemale negatiivsele kogemusele.