Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Kõneleja näitab teadmisi paleoklimatoloogia vallas, viidates NASA uuringutele 800 000 aasta kohta, 100 000-aastastele tsüklitele ja varasematele temperatuuri tippudele. Esitatakse konkreetsed andmed CO2 sisalduse kohta atmosfääris (0,03–0,04%) ja inimtekkelise osa kohta (5%). Samuti demonstreeritakse teadmisi CO2 kvootide majanduslikust toimimisest ja roheenergia projektide (tuulepargid, elektriautod) varjatud keskkonnamõjudest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja halduskorralduse vallas, viidates põhiseaduse preambulale ja selle loomise ajaloole (1990. aastad). Ta on kursis ministeeriumide ja ametkondade ümberstruktureerimise detailidega (nt Eesti Raudtee ja Kliimaministeerium, Maa- ja Ruumiamet) ning kritiseerib nende tegevuste kulu ja loogikat.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust planeerimisseaduse ja haldusmenetluste osas, viidates täpsetele paragrahvidele ja lõigetele (§ 90 lg 3 p 2, § 121 lg 3 p 2). Ta suudab selgitada muudatusettepanekute tehnilisi tagajärgi, mis puudutavad avalikku ärakuulamist ja ministeeriumi järelevalve kohustuse kadumist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust majandus- ja rahandusküsimustes, analüüsides eelarve kokkuhoiu protsente ja kritiseerides "maksufestivali." Samuti on esile toodud teadmised transpordiregulatsioonidest (teenindava transpordi peatumiskeeld) ja energiapoliitikast, eriti meretuuleparkide kulukuse ja elektrienergia püsitasude teemal. Kasutatakse näiteid riigiettevõtete ebaõnnestumistest (Auvere, Nordica) minevikust õppimise rõhutamiseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve menetluse (tegevuspõhise ja kulupõhise eelarve kriitika) ning energeetika ja infrastruktuuri teemadel. Eelarve kriitikas viidatakse Õiguskantsleri, härra Sõerdi ja Riigikontrolöri seisukohtadele. Energeetika valdkonnas kasutatakse tehnilisi termineid (330-kilovoldine elektriliin, võrgutasud, sagedustasud) ja esitatakse konkreetseid kuluargumente meretuuleparkide doteerimise kohta.

Näitab asjatundlikkust Riigikogu kodukorra ja istungi protseduuride alal. Kasutab spetsiifilisi termineid nagu "eesistuja," "istung" ja "nobedate näppude voor." Ekspertiis väljendub vajaduses saada selge juriidiline ja praktiline selgitus protseduuri algushetke kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haldusstruktuuri ja ministeeriumite alluvuse küsimustes, eriti Maa- ja Geoloogiateenistuse valdkonnas. Kasutatakse konkreetseid näiteid ja andmeid (nt Kliimaministeeriumi ümberkorraldamise kulu umbes 2 miljonit eurot) ning viidatakse teatud sotsiaalsetele ja füüsikalistele kontseptidele (segregeerumine, Browni liikumine). Rõhutatakse loogilist seost maa, ruumi ja geoloogia vahel.

Kõneleja näitab teadmisi maksupoliitikast ja selle mõjust töökoormusele, tuues sisse rahvusvahelise võrdluse Islandi neljapäevase töönädalaga. Samuti on tal teadmisi sotsiaal-eetilistest küsimustest, nagu abordi rahastamine ja sellega seotud erandjuhtumid, eristades meditsiinilisi ja sotsiaalseid põhjuseid.

Ekspertiis ilmneb parlamendi töökorralduse ja komisjonide otsustusprotseduuride tundmises. Rõhutatakse vajadust arutada olulisi aspekte enne otsuse vastuvõtmist, viidates ettekandja vastustele ja komisjoni tööle.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energeetika ja kliimaskeptitsismi teemadel, kasutades tehnilisi termineid (330-kilovoldine elektriliin) ja statistilisi andmeid CO2 osakaalu kohta atmosfääris (0,03–0,04% ja 5% inimtekkeline). Ta on teadlik regionaalsetest arendusplaanidest (Saaremaa radarijaamad) ja viitab kliima ajaloolisele tsüklilisusele.

Kõneleja näitab teadmisi energeetikapoliitika (meretuulepargid, püsikulud) ja riigikaitse (radaritöö segamine Rootsi näitel) ristumiskohas. Samuti on esindatud teadmised majandusregulatsioonidest, eriti Euroopa Liidu direktiivide ületäitmise ja bürokraatia vähendamise lubaduste osas. Esitatakse ka spetsiifiline küsimus inimtekkelise CO2 emissiooni osakaalu kohta atmosfääris (0,03%).

Esineja näitab asjatundlikkust regionaalpoliitika, hariduse ja tervishoiu valdkonnas, tuues konkreetseid näiteid Hiiumaa Ametikooli erialadest ja õpilaste arvust (107, 167). Tervishoiu osas on ta kursis eriarstiabi piiramisega (südamestimulaatorite paigaldamine, ortopeedide ja hematoloogide töövõimalused) ning haigla seadmete (kompuutertomograaf) võimekusega. Samuti on tal teadmised aktsiisipoliitika ja selle mõju kohta piirikaubandusele ja turismile.