Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Peamised kriitika objektid on valitsuskoalitsioon (süüdistades neid ideede omastamises ja kadeduses) ning Euroopa Liit, mille regulatsioone peetakse liigseks ja majandust kahjustavaks. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika sisulistele puudujääkidele, eriti bürokraatia ja konkurentsivõime hävitamise osas.

Peamine vastane on minister ja valitsus, kelle hariduspoliitikat kritiseeritakse kui ebarealistlikku ja hävitavat. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades, et ministri kavatsused (koolide säilitamine) on vastuolus tegelike tagajärgedega (hääbumine, töökohtade ja õpilaste kadu). Vastuseis on intensiivne, viidates poliitika absurdile (luua uusi ametikohti kümnele inimesele 40 lõpetaja jaoks).

Peamised vastased on koalitsioonierakonnad ja sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse rumalate ja sotsialistlike otsuste tegemises. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitikutele (Mario Kadastik, Hanah Lahe, Kristina Kallas) ja nende ideoloogilistele seisukohtadele (kliimahüsteeria, sookvoodid, lääne jaburused). Vastaste poliitikat peetakse Eesti majanduse konkurentsivõimet hävitavaks.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja haridusministrile, keda süüdistatakse asendustegevuses ja tarbetu bürokraatia tekitamises. Vastuseis on intensiivne ja keskendub poliitika (määruse) negatiivsetele praktilistele tagajärgedele, eriti maapiirkondadele. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.

Peamised vastased on valitsus, peaminister ja kliimaminister, keda kritiseeritakse arutu energiapoliitika ja maksurahu lubaduse murdmise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust ebareaalsete EL-i püüdluste ületäitmises ja Eleringi ebamõistlikes kulutustes. Kõneleja vastandub ka rohepöörde ideoloogiale, mis on tema hinnangul konkurentsivõimelise põlevkivienergia välja suretanud.

Kriitika on suunatud teenuseoperaatorile TS Laevad, keda süüdistatakse kasumi maksimeerimises teenuse kvaliteedi arvelt, ja valitsusele/ministeeriumile. Eriti kritiseeritakse protseduurilist ebaõnnestumist (rambi ehitus tipphooajal) ja poliitilist ebakompetentsust (viienda laeva hanke viivitamine utoopiliste keskkonnanõuete tõttu). Samuti heidetakse ette kohalike omavalitsustega mittearvestamist piletihindade tõstmisel.

Peamine vastane on minister, keda kritiseeritakse bürokraatia kaitsmise ja ebaefektiivse juhtimise eest. Kriitika on intensiivne ja sisaldab isiklikke ründeid, vihjates, et minister peab Riigikogu liikmeid "lammasteks" ja ametkonda reaalseks riigivõimuks. Kompromissivalmidust ei väljendata.