Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Vastuseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale, nõudes tungivalt "maksurahu" ja kritiseerides maksude tõstmist. Kriitika on suunatud ka poliitikute üldisele käitumisele, eelkõige kuluhüvitiste kasutamisele ja arukuse puudumisele.

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, kritiseerides planeerimise kaootilisust, ülevaate puudumist ja kiirustamist (60-päevase võidu nimel). Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust selles, et nad toovad kaasa suuri muresid ja koormavad rahvast suurte maksudega.

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse raiskamise ja ebamõistlike administratiivsete otsuste eest, eriti seoses eriesindajate palkamisega. Kriitika on tugev ja keskendub poliitilisele vastuolule kärpimise lubaduste ja uute kulukate ametikohtade loomise vahel. Rünnakud on poliitika- ja protseduuripõhised.

Peamine kriitika on suunatud ministeeriumi ja rahandusminister Ligi vastu, keda süüdistatakse jonnaka suhtumise eest ettevõtjatesse ja nende ettepanekute eiramises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele suutmatusele toetada ettevõtjaid raskel ajal. Vastuseis on suunatud ka majanduskomisjonile, mis "tõmbas saba jalge vahele" ja ei seisnud ettevõtjate huvide eest.

Peamine kriitika on suunatud riigiettevõtete juhtimise ja palgapoliitika vastu, tuues esile Nordica ja Eesti Energia ebaõnnestumised ja vastutuse puudumise. Samuti kritiseeritakse valitsuse majanduspoliitikat, mis on viinud majanduse põhja. Keskerakonda kritiseeritakse kaudselt nende palgaettepaneku eest, kutsudes neid üles ise eeskuju näitama.

Peamine vastasseis on suunatud Rahandusministeeriumi ja isiklikult Jürgen Ligi vastu, keda süüdistatakse ettevõtjate ja Audiitorkogu ettepanekute eiramises ning ülereguleerimise pealesurumises. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, seades kahtluse alla, kelle huve Riigikogu kaitseb – kas ministri või ettevõtjate.

Vastuseis on suunatud valitsusele ja selle juhtidele, nimetades peaminister Michalit ja Kliimaministeeriumi kantslerit. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksupoliitika ebaõnnestumisele ja suutmatusele hoida Eestit konkurentsivõimelisena. Rünnaku intensiivsus on kõrge, vihjates valitsuse teadmatusele ja tegevusetusele.

Peamine kriitika on suunatud seadusloome kehva kvaliteedi ja teiste parlamendiliikmete vähese tööeetika vastu, eeldades, et saadikud ei pruugi oma tööd teha. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, pakkudes välja äärmuslikke meetmeid, nagu saadikute pädevuse hindamine, käskkirjade andmine ja parlamendist väljaheitmine puudumiste eest.

Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna ja valitsuse vastu, kritiseerides nende püüdlusi sotsiaaltoetusi vähendada ning omistades sotsiaaltoetuste tõusu Isamaa Erakonnale. Kritiseeritakse ka valitsuse poliitilist ebakindlust fosforiidi uuringute küsimuses ja välispoliitika aluste ebaselgust. Kriitika on peamiselt poliitika- ja väärtuspõhine.

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitiliste otsuste (meretuulepargid) kui ka protseduuriliste puudujääkide (side puudumine Kaitseväe juhtkonnaga) pärast. Rünnaku intensiivsus on kõrge, kahtlustades valitsuse varjatud motiive ja eelistamist äriringkondadele, kes saavad garanteeritud sissetulekuid. Kriitika on suunatud ka valitsuse suutmatusele õppida varasematest vigadest (nt moonahange).

Kõneleja positsioneerib end opositsiooni esindajana, kuid eitab, et küsimused on pelgalt "opositsiooni vägikaikavedu," rõhutades, et need on ajendatud sisulisest murest. Kriitika on suunatud poliitilisele lüngale andmete kättesaadavuses, mis on protseduuriline ja sisuline, mitte isiklik.

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse aktiivse ettevõtjate segamise ja opositsiooni ning ettevõtjate murekohtade eiramise eest. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitilistele otsustele (meretuulepargid, maksutõusud) ja valitsuse narratiivi eitamisele majanduslanguse põhjuste osas. Valitsuse tegevust nimetatakse "vastupidiseks" sellele, mida peaks tegema, ja selle poliitika tulemuseks on maksumaksja "võlaorjus."