Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Kõneleja stiil on ebatavaliselt poeetiline ja satiiriline, kasutades jõuluteemalist luuletust poliitilise kriitika edastamiseks. Toon on kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, kuid seda leevendab huumor ja apellatsioon Jõuluvanale. Kasutatakse emotsionaalseid üleskutseid ("Jõulurahu, maksurahu") ja iroonilisi uute maksude väljamõeldisi.

Retooriline stiil on kriitiline, küsitlev ja kohati irooniline, kasutades loogilist argumentatsiooni (kulude ja tarbimise matemaatika) segatuna meeldejäävate võrdluste ja anekdootidega (muna/kana, lendavad krokodillid) valitsuse põhjenduste naeruvääristamiseks. Rõhutatakse vajadust mõelda eelkõige inimeste peale ning esitatakse otseseid küsimusi ministrile ülevaate puudumise kohta.

Retooriline stiil on kriitiline ja irooniline, kasutades sarkasmi (viited suunamudijatele ja massaaži tegijatele) ministri prioriteetide kahtluse alla seadmiseks. Kuigi kõne on formaalne, kasutatakse valitsuse tegevust kritiseerivaid rahvapäraseid termineid ("külvivolinikud"). Apellatsioon on peamiselt loogiline, keskendudes kulude ja kasu analüüsile.

Retooriline stiil on kriitiline ja võitlev, rõhutades ettevõtjate rasket olukorda ja valitsuse jonnaka suhtumise hukka mõistmist. Kasutatakse kujundlikke väljendeid ja analoogiaid ("Brežnevi pakike", "pool muna kui tühi koor") seadusandliku protsessi ebamõistlikkuse kirjeldamiseks. Toon on pigem emotsionaalne ja poliitiliselt laetud, kuigi argumentatsioon tugineb majanduslikule loogikale.

Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, kasutades sageli ettevõtja vaatenurka, et hinnata bürokraatia kulusid. Toon on kriitiline ja küsitlev, eriti riigiettevõtete juhtide vastutuse ja majandusotsuste kvaliteedi osas. Kasutatakse nii loogilisi argumente (kuludokumentide kogumise bürokraatia) kui ka emotsionaalseid üleskutseid valijatele olla valimistel mõistlikumad.

Retooriline stiil on kirglik, kriitiline ja otsene, kasutades nii loogilisi argumente (andmed, KTK ettepanekud) kui ka emotsionaalseid pöördumisi ettevõtjate toetuseks. Toon on terav vastaste suhtes, kritiseerides teravalt "ühe inimese" tahte pealesurumist ja kasutades metafoore nagu "surm ja maksud" majandusolukorra kirjeldamiseks.

Retooriline stiil on kriitiline, terav ja tungiv, kasutades tugevaid väljendeid (nt "pommuudis", "sureme lõplikult välja"). Kõneleja toetub loogilisele argumendile, kasutades Ericssoni näidet konkurentsivõime puudumise tõestamiseks. Ta esitab valitsusele otseseid ja süüdistavaid küsimusi, nõudes vastutust ja olukorra mõistmist.

Retooriline stiil on formaalne (pöördudes eesistuja ja ettekandja poole), kuid samas kriitiline ja provokatiivne, eriti saadikute töö hindamise teemal. Kõneleja kasutab argumentide illustreerimiseks nii hüpoteetilisi näiteid (ATV) kui ka isiklikke anekdoote (tütre elektrijalgratas), et rõhutada seaduste puudulikkust. Kolmandas kõnes on toon reformistlik ja nõudlik, pakkudes välja radikaalseid lahendusi parlamendi distsipliini parandamiseks.

Retooriline stiil on konfronteeriv ja küsitlev, esitades ministrile teravaid küsimusi kulude proportsionaalsuse ja poliitiliste seisukohtade muutumise kohta. Kõneleja kasutab sageli retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse prioriteetide ebaloogilisust või ebaõiglust (nt koduse ema kindlustus vs soovahetusoperatsioonid). Toon on formaalne, kuid sisaldab tugevaid väärtushinnanguid.

Retoorika on võitlev, tõsine ja süüdistav, rõhutades valitsuse ebakompetentsust ja prioriteetide väära seadmist. Kasutatakse loogilisi apelle, tuues esile peaministri varasemaid tsitaate ja vasturääkivusi Kaitseväe juhtkonna hoiatustega. Lõpus muutub toon väga otseseks, kahtlustades valitsuse tegelikke motiive (euroraha ja erakondlik toetus) ning nõudes tõestusmaterjali arvestamist.

Retooriline stiil on tõsine ja murettekitav, rõhutades laste turvalisuse tagamise pakilisust, mis on ajendatud "ilmselgest murest." Kasutatakse otseseid küsimusi protseduuriliste lünkade selgitamiseks ning toon on formaalne (pöördudes eesistuja ja kolleegide poole), kuid emotsionaalselt laetud, viidates isiklikule murele laste pärast.

Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, väljendades muret tuleviku pärast ("rohkem hirmutab mind see, mis hakkab saama tulevikus"). Kasutatakse nii loogilisi argumente (finantsandmed, naaberriikide võrdlus) kui ka tugevalt emotsionaalselt laetud väljendeid ("võlaorjuses," "enesepetmine"). Kuigi kõneleja süüdistab valitsust opositsiooni mittekuulamises, lõpetab ta siiski lootusrikka noodiga majandusministeeriumi suunas.