Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Ekspertiis väljendub peamiselt maksupoliitika ja demograafia teemade puudutamises, kuigi käsitlus on pigem satiiriline kui tehniline. Mainitakse energiatulevikku ("molekule," "tuult") ja kuluhüvitiste teemat, kuid puuduvad andmed või sügavam analüüs.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust taastuvenergia majanduslikus ja tehnilises pooles, tuues esile maismaa- ja meretuuleparkide rajamise kulude suhtarvud (3–5 korda kallim) ning vajalikud kõrgepingeliinide pinged (330 kV). Ta on kursis ka spetsiifiliste keskkonnamõjudega, nagu mikroplast tuulikulabadelt, infraheli, kalade kudemise probleemid ja metsa raiumisega seotud CO2 sidumise mured.

Kõneleja näitab teadmisi valitsuse administratiivsete plaanide (eritsoonid, eriesindajad) ja eelarveliste detailide osas. Kasutatakse konkreetseid palganumbreid (5130 eurot) ja arvutatakse välja aastane kogukulu, mis viitab fiskaalsele hoolsusele ja detailide tundmisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust raamatupidamise seaduse ja audiitorkontrolli piirmäärade teemal, viidates 2016. aasta regulatsioonidele ja nende ajale jalgu jäämisele. Ta tugineb Kaubandus-tööstuskoja ja audiitorite koja ettepanekutele ning varasemalt esitatud tabelitele, käsitledes teemat tehniliselt ja detailitäpselt. Erialane teadmine laieneb ka kestlikkusaruannete (CSRD) mõjude hindamisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tarbijakaitses ja e-kaubanduse vastutuse juriidilistes küsimustes, küsides vastutava isiku juriidilise vormi ja vara garantii kohta. Eriti tugev on tema teadmiste baas riigiettevõtete juhtimise, palgapoliitika (sh tulemuspalk) ja energiasektori (tuulepargid, Eesti Energia) probleemide analüüsimisel, tuues esile konkreetseid näiteid ja palganumbreid. Ta on kursis nii Riigikogu liikmete palga (5900 eurot) kui ka riigiettevõtete juhtide tasudega (nt Nordica 40 000 eurot).

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi auditeerimise regulatsioonidest, piirmäärade arvutamise metoodikast ja inflatsiooni mõjust ettevõtete varade väärtusele. Kasutab statistilisi andmeid (nt 57% tarbijahinnaindeksi kasv alates 2016. aastast) ja viitab Rahandusministeeriumi varasematele seisukohtadele (80% +/- 3% käibe ja varade mahust) argumentide toetuseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energeetika ja tööstusmajanduse valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid (nt tööstuse 2 TWh vs. valitsuse 12 TWh elektrienergia tarbimise eesmärk). Ta keskendub suurinvesteeringute (Ericsson, 155 miljonit eurot) mõjule ja analüüsib nende ärajäämise põhjuseid, viidates turu- ja majanduskeskkonnale.

Kõneleja näitab teadmisi sõidukite arvelt mahavõtmise ja peremeheta vara õigusliku käsitluse osas, tuues esile spetsiifilisi näiteid (ATV, elektrijalgratas). Samuti on tal selge arusaam parlamendi töökorraldusest, pakkudes välja detailseid ettepanekuid saadikute tulemuslikkuse ja pädevuse hindamiseks, sealhulgas eelnõude arvu ja kõnede sisukuse hindamise kaudu.

Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalpoliitika rahastamise (ravikindlustus, toetused), välispoliitika (Iisrael, USA, rahvusvaheline õigus) ja keskkonnapoliitika (fosforiit, põhjavesi) valdkondades. Argumenteerimisel kasutatakse ajaloolisi viiteid, näiteks Keit Pentus-Rosimannuse varasemaid seisukohti ja Donald Trumpi valimise eelset meediakäsitlust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse, seiretehnoloogia ja energiapoliitika valdkonnas, viidates konkreetsetele probleemidele (moonahange, radarid) ja esitades energiatarbimise prognoose (2 TWh vs 12 TWh). Samuti mainitakse terviseohtu seoses infraheliga, mis viitab laiemale teadmiste ringile. Kasutatakse peaministri varasemate vastuste tsiteerimist, et demonstreerida teema põhjalikku jälgimist.

Kõneleja demonstreerib teadmisi andmete kontrollimise protseduuridest, eriti registrite ja arhiivide kättesaadavuse osas potentsiaalsete töötajate taustakontrolliks. Ekspertiis on seotud lasteasutuste juhtimise ja tööandja vastutusega, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "register," "arhiiv" ja "tööandja kohustus."

Kõneleja näitab asjatundlikkust energiasektori ja taristu rahastamise osas, kasutades konkreetseid andmeid ja tehnilisi termineid. Ta esitab detailseid arvutusi tööstustarbimise kasvu (2 TWh vs 12 TWh) ebareaalsuse kohta ning toob välja spetsiifilised finantsnäitajad (nt 330 kV liin, 7 miljardit eurot kogukulu, 2–5 miljardit eurot dotatsioone). Samuti on ta kursis Euribori mõjuga riiklikele laenudele ja CO2-kvootide rahastamise mehhanismidega.