Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Vastuseis on suunatud eelkõige valitsuskoalitsioonile (Eesti 200, Reformierakond) lubaduste täitmata jätmise ja seadusandliku venitamise eest valimisõiguse küsimuses. Kriitika on suunatud protseduurilisele aeglusele, nõudes kiiremat tegutsemist. Samuti viidatakse varasemale vastuseisule sotside poolt (Indrek Saar), kes pidasid teemat punaseks jooneks.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kelle poliitikat kritiseeritakse ebajärjepidevuse eest tervise-eesmärkide saavutamisel. Kriitika on puhtalt poliitika- ja sisupõhine, keskendudes toetuste kärpimise negatiivsele mõjule.

Peamine kriitika on suunatud justiitssüsteemi ja uurimisasutuste tegevuse vastu, heites ette menetluslikku ebavõrdsust ja ebaõiglast lähenemist. Kriitika on intensiivne ja põhineb konkreetsete juhtumite (Möldri agressiivne läbiotsimine vs. Lehtme puutumatus) vastandamisel, nõudes vastutust ja selgitusi ministeeriumilt.

Peamine vastane on kolleeg Pillak, kelle seisukohta välise rahu prioriseerimise osas tugevalt kritiseeritakse. Kriitika on väärtuspõhine ja intensiivne, seades kahtluse alla oponendi prioriteetide paikapidavuse rahva püsimajäämise kontekstis.

Peamine kriitika on suunatud justiitsminister Kalle Laanetile, kelle tegevust peaprokuröri suhtes peetakse problemaatiliseks ja sekkumiseks. Kriitika on intensiivne, keskendudes ministri väidetavale katsele sundida Parmast lahkuma ja ebaselgele "poliitilise usalduskrediidi" kontseptsioonile. Samuti kritiseeritakse prokuratuuri valikulist ja ebaefektiivset tööd.

Peamised oponendid on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt strateegilise suuna puudumise eest rahvuse säilitamise küsimuses. Samuti esitatakse kriitikat riigikontrolörile suunatud küsimuses eelarvedistsipliini ja lisaprojektide rahastamise osas, rõhutades, et riigi rahakott on teatud suurusega.

Peamised kriitika sihtmärgid on valitsuse poliitilised otsused ja protseduurid (nõukogude valikud) ning konkreetsed ebaõnnestunud roheprojektid. Nimetatakse otseselt Keit Pentus-Rosimannust seoses 300 miljoni eurose biokütuste projektiga, rõhutades poliitika ebaõnnestumist ja raiskamist. Kriitika on intensiivne ja poliitika- ning protseduuripõhine.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja peaministri vastu, keda süüdistatakse ebaõigete faktide esitamises ja Rootsi omanikest pankurite nuumamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, vastandudes valitsuse plaanidele (nt automaks) ja nõudes mõistlikku tegutsemist. Kompromiss valitsuse pakutud lahendustega (maksude varem maksmine) on välistatud, kuna see ei too riigile lisatulu.