Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmise kiirele elluviimisele, rõhutades selle teema julgeolekulist ja ajalist pakilisust. Kõneleja kritiseerib valitsust (Eesti 200, Reformierakond, Sotsid) tegevusetuse eest, kuigi teema on koalitsioonilepingus sees. Samuti nõutakse majanduse tõusuteele viimiseks lühikest ja löövat plaani pika plaani asemel.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse poliitikale, eriti tervise- ja peretoetuste valdkonnas. Kõneleja kritiseerib vastuolulist lähenemist, kus ühelt poolt plaanitakse suhkrumaksu, kuid teisalt kaotatakse paljulapseliste perede huviringide toetus, mis on suunatud otseselt liikumisele. Positsioon on selgelt poliitika- ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse tegevuse loogika.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt õigussüsteemi ja uurimisasutuste tegevuse kriitikale. Kõneleja rõhutab ebavõrdset lähenemist poliitiliselt tundlikes kriminaalasjades, tuues näiteks Tõnis Möldri ja Johanna-Maria Lehtme juhtumid. Seisukoht on tugevalt kriitiline, nõudes vastuseid menetlusliku erisuse kohta, mis viitab süsteemi toimivuse (performance-driven) ja väärtuspõhisele (fairness) kriitikale.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes rahva püsimajäämisele ja katastroofilisele sündimusele. Kõneleja vastandub seisukohale, mis seab esikohale välise rahu, väites, et rahva väljasuremine on samaväärne sõjaga oma rahva vastu. See teema on esitatud eksistentsiaalse ja kriitilise prioriteedina.

Poliitiline fookus on suunatud justiitssüsteemi toimivusele ja läbipaistvusele, kritiseerides prokuratuuri ebaefektiivsust (nt Kajar Lemberi saaga) ja valikulist uurimist (nt Slava Ukraini juhtum). Esitatakse tugevaid kahtlusi justiitsministri sekkumise ja peaprokuröri tagasiastumise palumise motiivide osas, nõudes selgitust "poliitilise usalduskrediidi" tähenduse kohta. Tegemist on tugevalt tulemuspõhise (performance-driven) kriitikaga jõustruktuuride aadressil.

Poliitik väljendab tugevat kriitikat valitsuse tegevuse suhtes, keskendudes kahele peamisele teemale: riigi rahanduse distsipliin (kultuuriobjektide kallinemine ja lisaprojektide vältimine) ning rahvuse ja riigi demograafiline väljasuremine. Seisukohad on nii tulemuspõhised (eelarve haldamine) kui ka väärtuspõhised, rõhutades põhiseaduse preambulis sätestatud rahvuse säilimise kohustust. Ta vastandub uute projektide alustamisele, kui see seab ohtu juba planeeritud riiklikult tähtsate objektide valmimise.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, eriti mis puudutab poliitilist premeerimist, küsides, kas erakonda vahetajaid premeeritakse nõukogude kohaga. Samuti vastandutakse kallitele ja ebaefektiivsetele rohepoliitikatele, tuues näiteks biokütuste saaga ja meretuuleparkide subsideerimise. Fookus on suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse ja läbipaistmatuse kritiseerimisele.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud Euribori tõusust tingitud pankade erakorraliste kasumite ümberjaotamisele. Kõneleja vastandub tugevalt sellele, et pangad saaksid endale kasumi, mis on tekkinud neist sõltumatu instrumendi tõttu, ning pakub välja alternatiivse rahastusallika riigikaitse ja õpetajate palkade katteks. Seisukoht on tugevalt poliitikapõhine, keskendudes fiskaalsele õiglusele ja valitsuse tegevuse kritiseerimisele.