Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Retooriline stiil on otsene, kriitiline ja pakiline, rõhutades vajadust kiirendatud seadusandliku tegevuse järele. Kõneleja kasutab küsimusi, et seada kahtluse alla valitsuse tegevuse kiirus, nõudes konkreetset lühikest ja löövat plaani. Apellatsioon on segu protseduurilisest loogikast ja julgeolekulisest emotsioonist (sõda, agressorriik).

Stiil on formaalne, pöördudes eesistuja ja ministri poole, ning otsene. Kasutatakse teravat retoorilist küsimust ("Kas te peate seda õigeks?"), et esile tuua valitsuse poliitika loogikavigu ja vastuolusid. Toon on kriitiline ja väljakutsuv.

Retooriline stiil on terav ja kriitiline, kasutades konkreetseid juhtuminäiteid (maskis inimesed, automaadid) emotsionaalse apellina, et rõhutada ebaproportsionaalsust. Kõne on esitatud küsimuse vormis Justiitsministrile, kuid sisaldab tugevat süüdistust ebaõigluses ja topeltstandardites. Toon on formaalne, kuid sisu on dramaatiline ja vastandav.

Stiil on konfronteeriv ja tungiv, alustades nõudmisega korra järele lärmi tõttu. Argumentatsioon on tugevalt emotsionaalne, kasutades retoorilist küsimust, et võrdsustada sündimuse langus "sõjaga oma rahva vastu". Kõneleja nõuab tähelepanu ja tõsidust.

Stiil on uuriv ja kriitiline, esitades ministrile teravaid küsimusi prokuratuuri töös esinevate puuduste ja väidetava sekkumise kohta. Kasutatakse kontrastseid näiteid (kerged uurimised vs. Slava Ukraini) ning viidatakse ajakirjanduse kaudu saadud infole ja hiljutistele isiklikele kohtumistele. Toon on formaalne, kuid sisult kahtlustav, vihjates võimalikule "lehmakauplemisele".

Stiil on formaalne, kuid toon on valdavalt kriitiline ja tungiv, eriti rahvuse säilimist puudutavas küsimuses, kus kasutatakse eksistentsiaalseid hoiatusi ("Me sureme välja riigina"). Apellatsioonid on segu loogilisest argumentatsioonist (eelarve piiratus, ehitushinnad) ja emotsionaalsest survest (põhiseaduse preambul).

Retooriline stiil on otsene, kriitiline ja küsimustele orienteeritud, kasutades tugevaid väljendeid (nt "tuksi keeratud", "saadetud prügikasti"). Kõneleja toetub loogilistele ja faktipõhistele apellatsioonidele, viidates konkreetsetele kuludele ja statistikale, et vaidlustada vastaspoole väiteid odavast energiast. Tone on pigem võitlev ja kahtlustav.

Stiil on otsene, konfronteeriv ja tungiv, suunates teravat kriitikat peaministri ja valitsuse narratiivi vastu ("See ei vasta tõele," "Ei ole mõtet hämada"). Kasutatakse loogilisi analoogiaid (ajakirjandus, turism) seisukoha illustreerimiseks ning emotsionaalselt laetud väljendeid ("jumala õnnistus," "nuumama") kriitika intensiivistamiseks.