Kuude kaupa: Arvo Aller
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
8 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele/ministrile, kes vastutab 2026. aasta eelarve esitamise eest. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes eelarve metoodikale ja läbipaistvusele, eriti mitterahaliste kulude väljajätmisele. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, esitades küsimusi selgituste saamiseks.
09.2025
26 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja ministrid, keda kritiseeritakse poliitiliste tagajärgede (maaelu allakäik, sahvri tühjus) ja ebakompetentsuse eest (bürokraatia kasv, Nursipalu kiirustatud otsus). Kriitika on intensiivne; kõneleja nõuab USA terviseministrilt vabandamist ja süüdistab valitsust inimeste liikumisvabaduse piiramise soovis. Ta teeb ettepaneku kriisiolukorra seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
06.2025
9 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministritele, süüdistades neid korruptsiooni varjamises ("oma inimesed") ja Eesti majanduse kahjustamises. Rünnakud on intensiivsed, keskendudes nii ebaeetilisele käitumisele (Lehtme juhtum) kui ka ebaõnnestunud poliitikale (maksutõusud, bürokraatia). Kõneleja kritiseerib ka siseministri seisukohta võõrtööjõu sissetoomise osas, kui Eestis on 60 000 töötut.
05.2025
20 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud peamiselt valitsuskoalitsioonile, eriti Eesti 200 ja Reformierakonnale, kritiseerides nende maksupoliitikat, regionaalset tsentraliseerimist ja sotsiaalvaldkonna ebaõnnestumisi. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, viidates valitsuse tegevusetusele julgeoleku ja rahva toimetuleku tagamisel. Eraldi kritiseeritakse prokuratuuri tegevust hooldekodude juhtumite menetlemisel.
04.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuskoalitsiooni, eriti Reformierakonda, süüdistades neid "teerulli" taktika kasutamises ja opositsiooni heade algatuste ignoreerimises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud) kui ka sotsiaalministri haldusalas toimunud traagilistele juhtumitele (hooldekodude väärkohtlemine). Samuti kritiseeritakse endisi valitsuspartnereid (Isamaa) varasemate energiamajanduse otsuste eest.
03.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja on selgelt opositsiooniline, kritiseerides valitsust poliitika ebaefektiivsuse (demograafia) ja bürokraatia suurendamise eest. Ta seab kahtluse alla valitsuse tegevuse läbipaistvuse, viidates Eesti 200 ja Slava Ukraini rahastamisskandaalile. Kriitika on peamiselt poliitika- ja menetluskeskne, nõudes vastust küsimusele, mis probleemi eelnõud tegelikult lahendavad.
02.2025
7 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioon ja valitsusjuhid, keda kritiseeritakse rahalise ebaotstarbekuse ja läbipaistmatuse pärast (2,6 miljardi euro jagamine). Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid valetamises, silmakirjalikkuses ja nõudes võltsitud alusandmete loojate nimede avaldamist. Vastuseis on poliitika- ja menetluspõhine, eriti seoses tuuleenergia toetuste ja põhiseaduse muudatustega.
01.2025
15 Sõnavõtud
Tugev vastuseis valitsuse kärpeplaanidele ja eelarvekesksele poliitikale, eriti Ida-Virumaa riigiasutuste sulgemise osas. Otseselt kritiseeritakse Eesti 200 erakonda regionaalpoliitikas allaandmise eest, väites, et kokkuhoitud raha riigikaitsesse ei lähe. Kriitika on suunatud ka komisjoni tegevusetusele esinduskulude läbipaistvuse osas.
12.2024
22 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja Reformierakonna juhitud koalitsioon, keda kritiseeritakse eelkõige protseduuriliste vigade (väljatöötamiskavatsuse ja mõjuanalüüsi puudumine) ning ettevõtlust ja julgeolekut kahjustavate otsuste eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust läbipaistvuse puudumises ja regionaalpoliitika eiramises. Opositsioon on põhimõtteline, kutsudes üles hääletama mitme eelnõu vastu.
11.2024
27 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooniga, keda süüdistatakse regionaalpoliitika eiramises ja "Exceli tabeli" piires kärpimises. Kritiseerib teravalt valitsuse otsuseid (nt automaksu seostamine puuetega inimeste toetusega) ja menetluslikku poolt (mõjuhinnangute puudumine maksutõusudel). Nõuab, et valitsus hakkaks opositsiooni sisulisi ettepanekuid arvestama.
10.2024
22 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, taristuprojektide seiskumine) kui ka tegevuse (politsei jõhker käitumine Sinimägedes) pärast. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, väites, et valitsus tegeleb pseudoprobleemidega, jättes samal ajal idapiiri kaitsmise unarusse.
09.2024
36 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid, kelle tegevust kritiseeritakse nii poliitilisel (põlevkivi, maksupoliitika) kui ka protseduurilisel tasandil (kooskõlastuste puudumine, kiirustamine). Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust suutmatuses, populismis ja ettevõtjate koormamises. Eraldi kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate ja Eesti 200 erakonda.
07.2024
10 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioonipartnerid ja valitsus, keda kritiseeritakse põhiseaduse rikkumise, ebakorrektse seadusloome ja valede põhjenduste eest. Vastuseis maksutõusudele on intensiivne ja kompromissitu, eriti automaksu osas, mida ei saa kõneleja hinnangul ka muudatusettepanekutega parandada. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud) kui ka protseduuridele (põhiseaduslikkus, seletuskirja vead).
06.2024
14 Sõnavõtud
Vastasseis on intensiivne ja suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200, Sotsid), keda süüdistatakse majanduse languses, valimislubaduste murdmises ja ebaõiglases maksupoliitikas. Kriitika on nii poliitika- kui ka menetluslik, lisaks kahtlustatakse peaministrit salajastes tegevustes (Bilderbergi kohtumine, osalemine eraisikuna) ja ministrit konkreetsetes möödalaskmistes (asekantsleri kinnitamine).
05.2024
24 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja konkreetsete ministrite vastu, süüdistades neid läbimõtlemata tegevuses ja protseduurireeglite eiramises (VTK puudumine). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, näiteks süüdistatakse valitsust kohalike omavalitsuste rahakoti kallale minekus ja Boltiga seotud huvide konflikti eiramises. Opositsiooniline seisukoht on intensiivne, väljendudes ettepanekutes eelnõud esimesel lugemisel tagasi lükata (Magusa joogi maks, Maamaksuseadus).
04.2024
42 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja selle ministrid, keda kritiseeritakse ebakompetentsuse, bürokraatia kuhjamise ja menetlusreeglite rikkumise eest (nt eelnõude esitamine ilma mõjuanalüüsita). Kriitika on suunatud ka Riigikogu juhatuse töökorraldusele ja põhiseaduskomisjonile muudatusettepanekute kimpu sidumise eest. Reformierakonda kritiseeritakse spetsiifiliselt ajateenistuse kaotamise eest.
03.2024
39 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, süüdistades neid perede vaeseks maksustamises, riigi õõnestamises ja ebaefektiivses majandusjuhtimises (nt Fibenoli investeeringu kaotus Lätti). Kriitika on nii poliitikapõhine (maksutõusud) kui ka protseduuriline, kritiseerides koalitsiooni taktikat (otsuse eelnõude 51 hääle peale viimine) ja poliitilise kultuuri halvenemist. Valitsust süüdistatakse ka selles, et nad dikteerivad Riigikogule suunda, mitte vastupidi.
02.2024
31 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid), keda kritiseeritakse maksutõusude, rohepöörde poliitika ja maaelu probleemide lahendamata jätmise eest. Kriitika on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust ebaadekvaatses tegutsemises (nt sisserände ja põllumeeste abistamise osas).
01.2024
42 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioonisaadikud, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, sundrenoveerimine) kui ka protseduuriliste küsimuste (Nordica läbipaistmatus, Lehtme juhtumi uurimine, heade opositsiooni eelnõude sisusse süüvimata tagasilükkamine) eest. Kõneleja kritiseerib teravalt ka Haridus- ja Teadusministeeriumi teabenõude salastamist Toila Gümnaasiumi küsimuses.