Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja enamusele, kes lükkavad opositsiooni head eelnõud tagasi sisusse süüvimata, tuues põhjenduseks tulevikus planeeritavad muudatused. Kritiseeritakse teravalt maksutõuse, mis kahjustavad põllumehi, ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi struktuuri, mis näitab põllumajanduse marginaliseerimist. Valitsuse tegevust nimetatakse maaelu väljasuretamiseks.

Ebapiisavad andmed.

Hoiak on valitsuse suhtes kriitiliselt küsiv, eriti seoses toidujulgeoleku tagamise plaanidega sõja- ja kriisitingimustes. Poliitik nõuab valitsuselt selgitusi ja konkreetseid samme, viidates võimalikule tegevusetusele või puudulikule planeerimisele. Kriitika on suunatud poliitika ja tegevuse sisu vastu.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, mis kehtestab sundmeetmeid (sundrekonstrueerimine, automaks) ja eelistab suuri projekte (Rail Baltic) regionaalse teedevõrgu arvelt. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes nende meetmete majanduslikule ja sotsiaalsele kahjulikkusele, eriti maapiirkondades. Ta kritiseerib ka ministeeriume, et nad ei näita eeskuju säästlikumale autodele üleminekul.

Kõneleja on selgelt opositsioonilises rollis, kritiseerides valitsuse majanduspoliitikat (pakkudes alternatiivseid maksukärpeid) ja vaidlustades parlamendi tööprotseduure. Ta seab kahtluse alla koalitsioonisaadikute teadmiste selguse ja kaitseb küsijate õigust teemat suures saalis arutada. Kriitika on suunatud poliitikale ja protseduuridele, mitte isiklikule tasandile.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministeeriumidele, kritiseerides nende läbipaistmatust (teabenõude salastamine) ja ebakindlust riigi julgeoleku tagamisel (Tartu Ülikool, Peipsi piir). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes paremat haldamist ja ennetustööd.

Vastasseis on suunatud neile, kes kasutavad "hauarahu" argumenti punamonumentide teisaldamise takistamiseks, nimetades seda põhjenduse leidmiseks edasise tegevuse vältimiseks. Samuti kritiseeritakse riigi senist poliitikat, mis on jätnud eramaal asuvad monumendid teisaldamata.

Opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuse ja peaministri vastu, kritiseerides teravalt maksupoliitikat, välisabi prioriteete ja integratsiooni ebaõnnestumist. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud) kui ka menetluslik, vihjates uurimiste puudulikkusele (Lehtme juhtum) ja ebaaususele. Vastuseis on intensiivne ja süüdistav.

Vastasseis on suunatud menetluslikele küsimustele ja esitatud seadusemuudatuse pädevuse jaotusele. Kriitika on mõõdukas ja väljendub küsimuse vormis, kahtlustades, et siseminister ei pruugi olla õige minister teemaga tegelemiseks, viidates võimalikule valdkondlikule ebakõlale.

Kriitika on suunatud kõrge maksustamise poliitika vastu, mida näitab soov käibemaksumäära langetada. Vastandutakse praegusele maksupoliitikale, mis viib määrani, mis on kõrgem kui EL-i miinimum. Konkreetseid vastaseid või poliitilisi rühmitusi isiklikult ei kritiseerita.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusele Nordica müügiprotsessi juhtimisel, seades kahtluse alla protseduuri läbipaistvuse ja ajastuse. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik, ning keskendub võimalikele negatiivsetele tagajärgedele.