Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Rahandusministeeriumile seaduseelnõu algatamise ja puuduliku menetluse eest, eriti huvigruppide (Talupidajate Keskliit, Erametsaliit) kaasamata jätmise pärast. Kriitika on nii protseduuriline kui ka sisuline, süüdistades valitsust raha koorimise meetme veeretamises kohalikele omavalitsustele. Kriitika on intensiivne ja lõpeb ettepanekuga eelnõu tagasi lükata.

Vastasseis on suunatud valitsuse ja ministrite (peaminister, siseminister) vastu, kritiseerides nende tegevusetust ja ebakompetentsust. Kriitika on suunatud nii protseduurilistele küsimustele (peaministri vastamisest kõrvalehoidmine) kui ka julgeoleku (piir, EE-alarm) halvale haldamisele.

Vastasseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale, eelkõige pensionide maksustamise muutmisele. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, heites ette vastuste puudumist ja Isamaa ettepanekute eiramist. Lisaks kritiseeritakse teravalt pankade tegevust, keda peetakse pidevateks raha võtjateks inimestelt.

Peamine kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi ja valitseva koalitsiooni vastu, eriti seoses kliimapoliitika ja arengustrateegia eesmärkidega. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust eraomandi kallale minekus ja näiliste tegevuste loomises (jäätmereform, fosforiidi kaevandamise ettevalmistamine). Eriti kritiseeritakse ministri lahendust suunata kaitsealade hüvitised ÜPP rahastusse.

Peamised vastased on valitsus (peaminister, rahandusminister ja minister) ning konkreetsed ametnikud, eriti asekantsler, keda kritiseeritakse kolmandate riikide tööjõu sissetoomise eestvedamise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (KOV-ide kärped, majanduse elavdamise puudumine) kui ka eetilistele küsimustele (huvide konflikt Boldi teema ja asekantsleri tausta tõttu).

Kriitika on suunatud valitsuse poolt esitatud seletuskirjale ja määrustele, mis loovad ebavõrdsust maapiirkondade elanikele ning sisaldavad tehniliselt ebamõistlikke nõudeid. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne, keskendudes eelnõu ebaloogilisustele ja praktilistele tagajärgedele.

Vastuseis on suunatud arupärimisele vastajale (tõenäoliselt valitsuse esindajale), keda kritiseeritakse ebapiisava vastuse ja suutmatuse eest tegeleda laiaulatusliku julgeolekuohuga. Kriitika on suunatud tegevusetusele ja prioriteetide valele seadmisele.

Peamine kriitika on suunatud haridusministrile, keda süüdistatakse vastutuse vältimises ja ebaõnnestunud poliitilistes otsustes. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitika sisule (koolide sulgemine, rahastuse puudujäägid) kui ka ministri tegevusele (Leedu kolleegi tagasiastumise vastu huvi puudumine). Kompromissivalmidus ei ilmne, pigem on fookus vastutuse nõudmisel.

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse valitsemiskultuuri (teerull) ja seadusloome protseduuride eiramise eest, eriti väljatöötamiskavatsuse puudumise tõttu. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, kulmineerudes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekuga eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Samuti kritiseeritakse varasemaid valitsusi (sotsid) aktsiisitõusude ja piirikaubanduse mõju eest.