Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Tugev opositsioon on suunatud eelnõude menetlemise protseduuridele, kritiseerides komisjoni töökäiku, mis otsib põhjuseid eelnõu mitte toetamiseks. Samuti kritiseeritakse e-hääletuse süsteemi turvalisust, vihjates, et süsteem võib olla haavatav pahatahtliku riigi (Venemaa) rünnakutele. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitikapõhine.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu tervikuna, süüdistades neid strateegiliste investeeringute kaotamises ja regionaalpoliitika tsentraliseerimises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, tuues näiteks Olerexi juhtumi, kus järelevalve ja riigihanked on vastuolus.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt perepoliitika, maksude tõstmise ja toetuste kärpimise eest. Kriitika on poliitikapõhine (suurperede toetuste äravõtmine, mootorsõidukimaks, magusamaks) ja protseduuriline (valitsus annab Riigikogule suuna, mitte vastupidi). Valitsuse tegevust nimetatakse riigi õõnestamiseks ja perevaenulikuks.

Peamine vastasseis on valitsusjuhi ja konkreetse ministriga, keda süüdistatakse perede suhtes vaenulikkuses. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele (iibe langus) ja haldusprotseduuride väärtarvitamisele (komisjoni loomine asjade edasilükkamiseks).

Kõneleja on tugevas opositsioonis, kritiseerides Reformierakonda ja valitsust poliitilise venitamise eest (valimisõiguse piiramine) ja valitsuse prioriteetide seadmise eest (koalitsioonileping vs riigi huvi). Samuti kritiseeritakse kaudselt koalitsiooni tegevust kohalikes omavalitsustes istungite ajastamise osas, mis takistab opositsiooni liikmete tööd.

Vastuseis on suunatud valitsuse tegevusele ja haldusvõimekusele, eriti haridusreformi ja Ida-Virumaa õpetajate lisatasude maksmise osas. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, rõhutades, et palga viibimine ei saa olla pikaajaline strateegia ning et dokumentide kontrollimine kaks korda aastas on "arusaamatu".

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse perede vaeseks maksustamise ja ebaefektiivsete maksulahenduste (automaks) eest. Kõneleja lükkab otseselt ümber väited, nagu EKRE ei toetaks riigikaitsekulutusi, rõhutades, et konservatiivid on alati seisnud 3% kaitsekulutuste eest. Kriitika on valdavalt poliitika- ja väärtuspõhine.