Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Peamised vastased on Vabariigi Valitsus ja Riigikogu enamus, keda süüdistatakse rahva vaesestamises maksutõusude kaudu ja hoolimatuses. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, ulatudes süüdistuseni Putini propaganda elluviimises julgeolekumaksu varjus. Endisi koalitsioonipartnereid (sotsid) kritiseeritakse nende varasema maksutõusude toetamise ja praeguse istungilt puudumise eest.

Peamine vastasseis on valitsuse ja ministriga, keda kritiseeritakse teravalt ebapiisavate vastuste ja läbirääkimiste käigus mõtete mitte vastuvõtmise eest. Kriitika on suunatud poliitikale (maksutõusud, odava tööjõu sissetoomine) ja valitsuse suutmatusele tegeleda juurpõhjustega. Valitsus tuleb kõneleja sõnul "tuua maa peale", mis viitab kompromissivalmiduse puudumisele.

Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus ja koalitsioon, keda süüdistatakse rahva toimetulekust mitte hoolimises ja eelnõude ebaselguses. Eraldi kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate sookvootide teemal ja nende varasemat valitsuses olekut. Samuti kritiseeritakse rahandusministrit trahviühikute osas antud lubaduste rikkumise eest, mis viitab usaldusprobleemidele.

Peamised kriitika sihtmärgid on Prokuratuur (seaduste eiramise ja ohvrite kahju minimeerimise eest) ning Justiits- ja digiminister/Valitsus (ebapiisavate lahenduste pakkumise eest, keskendudes kaameratele vastutuse asemel). Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele tegevusetusele kui ka õigussüsteemi menetluslikele puudujääkidele. Samuti kritiseeritakse endist Slava Ukraini juhti Johanna-Maria Lehtmet isikliku varguse eest.

Peamine vastuseis on suunatud ministrile ja valitsusele, keda kritiseeritakse reformi varjatud eesmärkide ja kiirendatud menetluse eest. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, süüdistades ministrit vastutuse taandamises regionaalsete otsuste eest. Kõneleja on kindel, et reformi eesmärk on kohtute kinnipanek regioonides.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse ministritele (sotsiaal- ja justiitsminister), keda kritiseeritakse vastutuse vältimise ja ebakompetentse järelevalve eest. Kriitika on suunatud poliitika elluviimise ja protseduuriliste puudujääkide vastu, eriti Sotsiaalkindlustusameti tegevuse osas.

Peamised vastased on Reformierakond ja praegune koalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt ebaefektiivse maksustamispoliitika eest, mis ei ole riiki rikkaks teinud. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes poliitilist vastutust tehtud valeotsuste eest. Vastuseis on intensiivne, kuid jätab ruumi koostööks maksude alandamise teemal.

Peamine vastasseis on suunatud ministrile ja valitsuse finantsstrateegiale. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes ebaselgusele 2,6 miljardi euro suuruse investeeringu klassifitseerimisel ning kliimateemade ignoreerimisele majandusettekannetes.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Eesti 200 minister, keda kritiseeritakse ebaselge poliitilise nägemuse, faktivigade ja maaelu tegelikkuse mittemõistmise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse otsustele, mis kahjustavad maapiirkondi, nagu teenuste sulgemine ja maksutõusud. Kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse poliitilise nägemuse ellurakendamist.