Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Peamised kriitika objektid on Sotsiaaldemokraadid (retoorika ja võrdleva analüüsi nõudmise osas) ja koalitsioonierakonnad. Koalitsiooni kritiseeritakse teravalt menetlusliku jäikuse eest, kuna nad ei arvestanud teise eelnõu algatajate kompromissivalmidusega ega viinud edasi kahte eelnõu võrdselt. Kriitika on suunatud protseduurilistele ja poliitilistele valikutele.

Kriitika on suunatud valitsuse haldusreformi vastu, eriti Maa- ja Ruumiameti loomise ja selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla viimise osas. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades reformi regionaalpoliitika mõjutusvahendite äravõtmises regionaalministrilt ja ebaotstarbeka struktuuri loomises.

Kriitika on suunatud valitsuse poliitikale ja eelarve koostamise protseduurile, süüdistades valitsust silmakirjalikkuses ja Eesti inimestega mittearvestamises. Kritiseerib teravalt Reformierakonna esindajaid sildistamise ja süüdistamise eest, samas märkides ära, et ettekandja suutis saali austavalt suhtuda. Kritiseerib valitsuse suutmatust arvestada opositsiooni sisuliste ja konkreetsete muudatusettepanekutega.

Peamine vastuseis on suunatud koalitsioonile ja Majandus- ja Tööstusministeeriumile, kritiseerides nende regionaalpoliitika puudumist ja reformi ebaloogilisust. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi mõjuvõimu vähendamises. Kõneleja kritiseerib ka ettekandjat, kes tema hinnangul ei pea teadma seaduse sisu, vaid peab selle vaid "ära koputama".

Tugev vastuseis on valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse poliitilise tahte puudumise eest toetada tööinimestele kasulikke eelnõusid. Koalitsiooni süüdistatakse silmakirjalikkuses, kuna nad nõuavad tohutut mõjuhinnangut ühe vaba päeva andmise puhul, kuid aktsepteerivad maksutõuse ilma selleta. Kompromissi võimalust peetakse imeks, mis viitab madalale koostööootusele.

Vastuseis on suunatud koalitsioonile automaksu küsimuses, nõudes majanduslikke põhjendusi, mis suurendaksid inimeste rikkust ja vähendaksid regionaalset ebavõrdsust. Samuti parandatakse ministrit EKRE valitsuses oleku aastate osas, kaitstes oma poliitilist tausta ebatäpsuste eest.

Vastasseis on suunatud valitsusele, kritiseerides otseselt Justiitsministri tegevust kohtumajade sulgemisel, pidades seda eraldi negatiivseks teemaks. Peaministri esitatud töövõite (Rail Baltic) käsitletakse skeptiliselt, nõudes nende täpset finantsilist põhjendust, et kontrollida valitsuse tulemuslikkust.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ministritele (haridus-, sotsiaal-, justiits- ja regionaalminister) nende haldusalade regionaalpoliitikat kahjustavate otsuste eest, nagu koolide ja teeninduspunktide sulgemine. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust regionaalarengu pärssimises ja kohustuste lükkamises kohalike omavalitsuste kaela. Kõneleja kutsub valitsust üles kuulama opositsiooni ettepanekuid.