Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protseduurides, eriti põhiseaduse muutmise eelnõude menetlemisel ja komisjonitöös. Ta valdab termineid nagu võrdlev analüüs, lugemiste vahelised etapid ja hääletusläved (nt 51 häält). Samuti on ta kursis eelnõude algatamise nõuetega ja Riigikogu liikme õigustega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigihalduse ja ministeeriumide haldusalade osas, eriti seoses Maa- ja Ruumiameti funktsioonide ja otstarbeka paigutusega. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "planeeringud", "maaparandus" ja "regionaalpoliitika mõjutusvahend", selgitades, miks maaga seotud teemad ei sobi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla.

Näitab detailset teadmist eelarve struktuurist, maksupoliitikast ja regionaalsete kärbete mõjust. Esitab konkreetseid küsimusi maamaksu tõusu mõju kohta ministeeriumide valitsemisaladele ja sihtasutuste toetustele. Kasutab konkreetseid näiteid Ida-Virumaa asutuste sulgemisest (Töötukassa Kiviõlis ja Sillamäel, Jõhvi kohtumaja) ning põlevkivisektori koondamiste ja uute töökohtade suhtarvudest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust halduskorralduse, regionaalpoliitika ja planeerimisseaduse valdkonnas, käsitledes detailselt Maa- ja Ruumiameti funktsioone (maatoimingud, maaparandus, planeerimine). Ta kasutab tehnilisi termineid (üldplaneering, eriplaneering) ning rõhutab planeerimisprotsessi pikkust ja kodanike ärakuulamise kohustuse olulisust. Oma argumentide toetuseks viitab ta varasematele halduskuludele, näiteks Tervisekassa nimevahetuse 2 miljonile eurole.

Kõneleja näitab teadmisi Euroopa Liidu liikmesriikide pühadepoliitika võrdluses, tuues esile Eesti erandlikkuse 2. ülestõusmispüha osas (ainult Malta ja Portugal on sarnased). Ta on kursis seadusandluse mõjuhinnangute temaatikaga, kritiseerides nende ebajärjekindlat rakendamist maksutõusude ja puhkepäevade eelnõude puhul. Samuti mainitakse neljapäevase töönädala kontseptsiooni ja tööefektiivsuse seost puhkusega.

Kõneleja näitab teadmisi Riigikogu protseduuridest, selgitades juhatuse liikme piiranguid komisjoni töös osalemisel ja põhjendades debati toomist täiskogu saali. Samuti on ta kursis valitsuse ajaloolise koosseisuga (EKRE 2020 vs 2021) ja suudab siduda majanduspoliitika (automaks) regionaalse ebavõrdsuse ja toimetulekuga.

Kõneleja näitab asjatundlikkust suurte infrastruktuuriprojektide finantsküsimustes, nõudes täpseid andmeid Eesti osa kohta Rail Balticu rahastamises (protsentuaalselt ja rahaliselt). Samuti viidatakse teadmistele seadusloome põhimõtetest (bürokraatia vähendamine, "üks seadus sisse, kaks välja") ja komisjonide tööst (ELAK).

Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust regionaalarengu, Ida-Virumaa spetsiifiliste probleemide ja põllumajanduspoliitika (ÜPP, PRIA bürokraatia) valdkonnas. Ta näitab üles seadusandlikku täpsust, küsides konkreetsete paragrahvide ja terminite (litsentseerimine vs atesteerimine, noore definitsioon) ühtlustamise kohta spordi- ja noorsootöö seadustes. Samuti on ta kursis maamaksu ja looduskaitsealade laiendamise mõjuga kohalikele omavalitsustele.