Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Peamine kriitika on suunatud sotsiaaldemokraatidele, kelle arutluskäik lükatakse tagasi kui naerma ajav, kuid samas hirmu tekitav. Tugev vastuseis on ka valimisliitudele, mida kirjeldatakse kui ebakorrektset "sigrimigri", mis takistab keskvalitsuse ja kohaliku tasandi suhtlust. Kriitika on nii poliitilis-struktuuriline kui ka isiklik/dismissiivne (viidates vastaspoole esineja häältesaagi ebaolulisusele).

Vastuseis on suunatud valitsuse maksutõusudele ja poliitikale, mis on viinud põllumajandussektori kahjumisse ja sundinud tarbijaid ostma hinna järgi. Kriitika on poliitiline ja intensiivne, viidates, et valitsus võtab põllumeestelt nende enda raha, ning oodatakse lahendusi regionaalministrilt (sotsid). Kriitikat toetatakse majandusandmetega (nt planeeritust väiksem käibemaksu laekumine).

Vastuseis on suunatud valitsusele (siseminister peaministri ülesannetes) seoses konkreetse tegevusplaani puudumisega massilise sisserände ja Ukraina tagasisaatmise küsimustes. Kritiseeritakse valitsuse väiteid, mis ei vasta kõneleja hinnangul tõele seoses Ukraina presidendi soovidega. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine.

Andmeid on ebapiisavalt.

Peamine kriitika on suunatud "praegusele koalitsioonile" ja selle maksupoliitikale, eriti kaudsete maksude rakendamisele. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub maksutõusude negatiivsele mõjule tarbijatele ja ettevõtlusele.

Vastuseis on suunatud Riigikogu Kantselei hinnangule, mis pidas erimärgistust sekkumiseks ettevõtluskeskkonda, mille kõneleja lükkab tagasi, rõhutades tarbija valikuvabaduse kaitsmist. Samuti kritiseeriti Reformierakonda (humoorika viitega) ja küsiti istungi juhatajalt, kas teatud küsija küsimused kohtuasjade kohta olid asjakohased eelnõuga seoses.

Ei ole piisavalt andmeid.

Vastasseis on suunatud valitsuse ja peaministri poliitikale, kritiseerides nende passiivsust ja valikulisust juhtpositsiooni võtmisel Euroopas. Kriitika on poliitikapõhine, heites ette, et valitsus on kaasa läinud rohepöörasusega, mis viib tootmise sulgemiseni Narvas ja põlevkivitööstuses.

Vastasseis on suunatud valitsuse ja ministeeriumide tegevusele, kritiseerides nende suutmatust tagada sisserännanute täielik tööhõive ja paindlikkust regionaalsete projektide rahastamisel. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes jäikadele tähtaegadele ja ebapiisavale rahastusele, mis takistas Jõhvi projekti elluviimist.