Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200. Kriitika on nii protseduuriline (kiirustamine, ettepanekute eiramine) kui ka poliitiline (maksutõusud, ressursside valejaotus). Sotsiaaldemokraate süüdistatakse populismis ja ettevõtjate koormamises, Eesti 200-t aga välispoliitilistes ebakõlades ja partnerite (Ungari) mittemõistmises.

Kriitika puudub, küsimused on suunatud selgituste saamisele ja alternatiivsete, lihtsamate poliitikateede uurimisele.

Kriitika on suunatud Riigikogu protseduuriliste otsuste läbipaistmatuse vastu, eriti komisjoni esimehe tegevuse osas, kes paneb asju hääletusele ilma põhjenduseta. Vastuseis on protseduuriline ja keskendub selgituste puudumisele, seades kahtluse alla otsustamise õiguspärasuse.

Kriitika on suunatud valitsuse eelnõude ebaselgetele definitsioonidele ja puudulikule rakenduskavale, eriti mis puudutab üleriigilise riskianalüüsi ajakava. Esineb vastuseis Euroopa terminite ülevõtmisele, kui need on eesti keeles ebaselgemad. Samuti kritiseeritakse uute digilahenduste potentsiaalset negatiivset mõju vanemaealistele inimestele.

Peamine vastane on valitsus ja eriti siseminister, keda kritiseeritakse haldusala ebaõnnestumiste eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub konkreetsetele skandaalidele (Päästeameti paadiralli, Narva poid) ning ajalooliste mälestusmärkide vastuolulisele kohtlemisele. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse olukorra muutumist.

Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, süüdistades neid puudulikus menetluses (kooskõlastustabel, kiirustamine) ja ettevõtjate kaasamata jätmises. Eelnõu nimetatakse intensiivselt "ettevõtjavaenulikuks" ning kritiseeritakse sotsiaal-majandusliku mõju hindamata jätmist. Eriti taunitakse ajutise meetme põhjenduse kasutamist, et vältida järelhindamist ja kaasamist.

Peamine vastane on valitsus ja konkreetselt minister Kristina Kallas, kelle pädevus seatakse kahtluse alla varasemate poliitiliste otsuste alusel. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes intensiivselt hariduse tsentraliseerimise negatiivsetele tagajärgedele. Kompromissi võimalust ei mainita, fookus on vastutusele võtmisel.