Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Kõneleja demonstreerib sügavat tehnilist asjatundlikkust põllumajanduse, maaelupoliitika ja toidujulgeoleku valdkonnas, viidates konkreetsetele arengukavadele (PõKa 2030) ja detailsetele mehhanismidele (e-põlluraamat, konsulentide süsteem). Ta on kursis eelarveliste eraldistega (JTF, riigiametite eelarved) ja seaduse rakendamise tähtaegadega, tuues välja konkreetsed summad ja kuupäevad. Kõneleja mainib ka varasemat ministrikogemust PõKa 2030 loomise kontekstis.

Esineja näitab sügavat asjatundlikkust maksunduse ja finantsregulatsiooni valdkonnas, käsitledes spetsiifilisi teemasid nagu pensionisammaste pärimine ja käibemaksukohustuse piirmäärad. Kasutatakse tehnilist terminoloogiat (nt "ettevõtluskonto," "käibemaksuga maksustatud käive") ja viidatakse konkreetsetele numbritele (40 000 eurot, 100 000 eurot). Samuti on teadmisi seadusloome protseduuridest, küsides kaasamise (väljatöötamiskavatsus) ulatuse kohta.

Kõneleja näitab teadmisi rahvusvahelise diplomaatia ja saatkondade asukoha normide kohta, tuues näiteks Saksamaa pealinna üleviimise Bonni ja Berliini vahel. Samuti on tal selge arusaam Riigikogu hääletusprotseduuridest ja komisjoni esimehe rollist, küsides spetsiifiliselt 51 hääle nõude põhjenduse kohta.

Kõneleja demonstreerib detailset teadmist mitmes tehnilises valdkonnas, sealhulgas kriitilise teenuse osutajate määramise (riskianalüüs, registrid), transpordiõiguse (sõidukite registrist kustutamine) ja haridusvaldkonna terminoloogia osas. Kasutatakse spetsiifilisi õiguslikke viiteid ja tehnilisi termineid (nt asukohapõhine fotorakendus, tsiviiltoetuse register), mis viitab põhjalikule eeltööle.

Kõneleja näitab teadlikkust Siseministeeriumi haldusala konkreetsetest skandaalidest ja juhtumitest, nagu Päästeameti juhtide käitumine, Narva jõe piirivalve probleemid ja ajaloomälestiste käitlemine. Teadmised on suunatud haldusvigade ja avaliku korra teemadele, kasutades näitlikustamiseks teravat analoogiat narkokaubitsejatega.

Kõneleja näitab üles detailseid teadmisi keskkonnalubade menetlemise (KMH kulud), jäätmekäitluse (põllumajandusrehvid) ja riigiasutuste pädevuse (PTA vs. Keskkonnaamet) osas. Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse konkreetsetele seaduseparagrahvidele ning protseduurilistele nõuetele (Väljatöötamiskavatsus). Samuti on teadlik Ukraina abiga seotud rahalistest numbritest (500 miljonit kahe aasta jooksul).

Kõneleja näitab teadmisi hariduspoliitika rakendamise kohta, tuues esile spetsiifilisi näiteid maakoolide sulgemisest, väikegümnaasiumide kokkupanekust ja kutsehariduse kokkutõmbamisest. Ekspertiis keskendub poliitiliste otsuste negatiivsetele tagajärgedele maapiirkondadele. Andmeid või tehnilisi termineid ei kasutata, rõhk on konkreetsetel poliitika tulemustel.