Kuude kaupa: Helle-Moonika Helme

Kokku kuid: 19

Täielikult profileeritud: 19

10.2025

13 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse ministrite (Ligi, Annely) vastu, süüdistades neid ebaselguses ja vastuste puudumises, eriti Minister Ligit, kes "ei oska vastata." Vastuseis on intensiivne ja keskendub menetluslikule läbipaistvusele ning avalikkusele antud lubaduste täitmisele.
09.2025

41 Sõnavõtud

Vastasseis on suunatud valitsusele ja selle ministritele, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (maksutõusud, eelarve) kui ka isikliku ebakompetentsuse ja vastutusest kõrvale hoidmise eest. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, nõudes poliitikute tagasiastumist korralageduse ja korruptsiooni eest oma haldusalas. Valitsust süüdistatakse rahva hirmutamises ja sildistamises ning rahva raha raiskamises.
06.2025

28 Sõnavõtud

Peamised vastased on valitsus ja konkreetsed ministrid (Peaminister, Minister Joller, Rahandusminister), keda kritiseeritakse nii poliitiliselt kui ka isiklikult. Minister Jollerit süüdistatakse ebakompetentsuses, arrogantsuses ja poliitaktivismis, mitte ministrirolli täitmises. Valitsust süüdistatakse majanduse allakäigus, seaduserikkumistes (andmete kogumine) ja avalikkuse tahtlikus eksitamises ("musta valgeks maalimine"). Kriitika on intensiivne ja kompromissivalmidus puudub, nõudes vastutust.
05.2025

53 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond ja liberaalid, keda süüdistatakse käpardlikus riigivalitsemises, diktatuuri ihaluses ja rahva paljaks röövimises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, rohepööre) kui ka ebaeetilisele käitumisele (Kert Kingo "nõiajaht", poliitilised protsessid). Vastastele heidetakse ette ülbet ja arrogantset valitsemist, mis ei hooli Eesti inimestest.
04.2025

26 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakond ja selle juhitud valitsus, keda süüdistatakse korruptsioonis, ebakompetentsuses ja rahva raha ärimeestele jagamises. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust "liberaalterroris" ning eakate väärkohtlemise ja vägistamise juhtumite pisendamises. Vastaseid sildistatakse kui "elevandiluutornis" istuvaid isikuid, kes ei adu rahva muresid.
03.2025

40 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond, Eesti 200, peaminister Kaja Kallas ja president Alar Karis. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, rohepööre) kui ka menetluslikele rikkumistele (põhiseaduse rikkumine valitsuse vahetusel). Rünnakud on intensiivsed, süüdistades vastaseid korruptsioonis, lobitöös ja isegi riigireetmisele lähenevas tegevuses (Stark Logistics, põhiseaduse rikkumine).
02.2025

31 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon (Sotsid, Eesti 200), keda süüdistatakse süstemaatilises korruptsioonis, riigivarguse katses ja majanduse kahjustamises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, seades kahtluse alla valitsuse legitiimsuse ja nimetades vastaseid "Eesti riigi vaenlasteks." Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse ministrite tagasiastumist ja vastutuse võtmist.
01.2025

12 Sõnavõtud

Peamine vastane on praegune Eesti valitsus ja peaminister, keda süüdistatakse jäärapäisuses, ebamoraalsete ideoloogiate viljelemises ja rahva koormamises. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest (automaks, rohetoetused) süüdistusteni korruptsioonis ("kasumikartell") ja ebaõigluses (vaktsineerimiste tõttu vallandatud). Kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse valitsuse tegevuse ümberhindamist.
12.2024

26 Sõnavõtud

Peamised vastased on koalitsioon, ministeeriumide ametnikud ja endine peaminister Kaja Kallas. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest (Ukraina abi, aktsiisid) süüdistusteni ebaeetilises tegevuses ja korruptsioonis (pedofiilide mahitamine, skandaalide vaiba alla pühkimine). Süüdistatakse vastaspoolt irratsionaalsuses, võimust pimestatuses ja äraostetuses.
11.2024

46 Sõnavõtud

Opositsiooniline hoiak on intensiivne ja laiaulatuslik, suunatud eelkõige Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide vastu. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, rohepööre, valimisõiguse laiendamine) kui ka isiklik/protseduuriline (süüdistused valetamises, korruptsioonis ja töölt puudumises). Kõneleja lükkab tagasi kompromissid ideoloogilistes küsimustes, nagu halli passi omanike valimisõigus.
10.2024

47 Sõnavõtud

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja selle ministrid, eriti Jürgen Ligi, keda süüdistatakse verbaalses vägivallas ja ahistamises naisliikmete vastu. Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, keskendudes poliitilistele otsustele (Rail Baltica, maksutõusud), menetluslikele puudujääkidele (läbipaistmatus) ja ministrite ebaeetilisele käitumisele. Kompromissivalmidust ei näidata, vaid ministrite vastuseid peetakse ümmarguseks jutuks ja valeks.
09.2024

57 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus, keda kritiseeritakse teravalt rahalise läbipaistmatuse (2,4 miljardi kulutamine), ideoloogilise aktivismi (kliimapoliitika, sotsiaalne sugu) ja ebaeetilise käitumise (nõunike palkamine) pärast. Kriitika on suunatud nii poliitikale kui ka konkreetsetele ministritele (Kallas, Pakosta, Svet, Alender), süüdistades neid põhiseadusliku korra õõnestamises. Kompromiss on välistatud, eriti rahvastikupoliitika ja riigi rahanduse küsimustes.
07.2024

31 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond, Kaja Kallas, uus/vana valitsus ja põhiseaduskomisjon. Kriitika on nii poliitika (automaks, majanduse räsimine) kui ka protseduuriline (põhiseadusvastasus, mõjuanalüüside puudumine). Rünnakud on intensiivsed, sisaldades süüdistusi korruptsioonis ("valge kilekott") ja ebakompetentsuses, ning kompromissivalmidust ei ilmne.
06.2024

27 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse valetamises, korruptsioonis ja rahva vaesemaks tegemises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii eetilisi aspekte (lobism, Kaja Kallase skandaalid) kui ka poliitilisi (automaks, pensionilubadused). Esineja võrdleb valitsuskoalitsiooni tegevust sotside omaga, leides, et mõlemad pooldavad jõukuse maksustamist ja ümberjagamist.
05.2024

117 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud Kaja Kallase juhitava Reformierakonna valitsuse vastu, süüdistades neid valetamises, põhiseaduse rikkumises ja riigi majanduse hävitamises. Kriitika on suunatud nii poliitikale (rohepööre, immigratsioon, maksutõusud) kui ka isikutele (minister Kallas, kantsler Vinter-Nemvalts, Reformierakonnaga seotud ärimehed). Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu.
04.2024

52 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse riigivara kantimises, perevaenulikus poliitikas ja e-valimiste kaudu võimule saamises. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest süüdistusteni kriminaalsuses ja prokuratuuri poliitilises kontrollimises. Valitsust süüdistatakse ka selles, et nad on lasknud Venemaa majandusel sõjast hoolimata kasvada.
03.2024

34 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse huvide konfliktis (tuuleenergia), hüpokriisias ja rahva tahte eiramises. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, energeetika hävitamine) kui ka ideoloogiline, süüdistades valitsust totalitaarsete meetodite kasutamises inimeste suunamisel.
02.2024

12 Sõnavõtud

Opositsiooniline seisukoht on suunatud peamiselt valitsusele ja Reformierakonnale, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksupoliitika, haridusreform) kui ka protseduuriliste rikkumiste eest. Rünnakud on intensiivsed ja ulatuvad poliitiliselt tasandilt isiklikule ja moraalsele tasandile, seades kahtluse alla ministri õiguse moraali lugeda, viidates tema erakonna rahastamise allikatele Putini Venemaalt.
01.2024

61 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud peamiselt Kaja Kallase valitsusele ja Reformierakonnale, süüdistades neid maksutõusudes, riigi halvas juhtimises ja sõjahüsteeria õhutamises, mis peletab investoreid. Kriitika on nii poliitika- (Rail Baltic, teede alarahastamine) kui ka isikupõhine (peaministri pere idavedude skandaal, küsimustele vastamise viis). Opositsiooniline hoiak on intensiivne ja kompromissitu, viidates rahva laialdasele soovile peaministri tagasiastumiseks.