Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Peamised vastased on minister, keda kritiseeritakse vastusest kõrvale hoidumise eest, ja Kaja Kallas, keda rünnatakse isikliku seotuse eest sanktsioonidest mööda hiilimisega. Kriitika on intensiivne ja isiklik, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele ja õigusriigi põhimõtete rikkumisele. Kompromissivalmidust ei ilmne.

Peamised kriitika sihtmärgid on taastuvenergeetika arendajad ja riiklikud poliitikad, mis pakuvad neile garanteeritud tulu maksumaksja arvelt. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid turumajanduse põhimõtete rikkumises ja ideoloogilises tegevuses.

Peamised vastased on valitsus, keda süüdistatakse silmakirjalikkuses, ning "globalistid," "liberaalid" ja "äärmusvõuklased," kes suruvad läbi trans- ja LGBT-ideoloogiaid. Sotsiaaldemokraate kritiseeriti isiklikult rumalate ja inetute väidete esitamise eest. Rünnakud on intensiivsed ja ideoloogilised, nõudes "silmakirjaliku ja ideoloogilise hoolivuse mängimise" lõpetamist.

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse korruptsiooni, eelarvepuritanismi ja silmakirjalikkuse pärast raha jagamisel. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilistele otsustele (rohepööre, indekseerimine) kui ka riigiasutuste (KAPO, MTA) tegevusetusele suurte seadusrikkumiste uurimisel.

Peamised vastased on peaminister ja valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Eesti 200. Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, hõlmates valitsuse protseduurilist ebaseaduslikkust ning ulatuslikke korruptsioonihõngulisi huvide konflikte Eesti 200 ridades. Nõutakse valitsuse tegevuse külmutamist ja viidatakse vajadusele kaasata uurimisasutused (Kapo, prokuratuur).

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse põhiseaduse rikkumises ja rahva mandaadi puudumises. Kriitika on suunatud ka ERJK-le, mida peetakse poliitiliselt kallutatuks ja poliitilise kättemaksu allikaks. Vastaseid süüdistatakse otseselt lobitöös ja demokraatia ohustamises.

Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja konkreetsed ministrid (Võrklaev, haridusminister), keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, HEV koolide reorganiseerimine) kui ka protseduuri pärast. Kõneleja süüdistab ministeeriumi direktorite individuaalses "ära rääkimises" preemiate abil, et vältida kollektiivset vastupanu. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, seades kahtluse alla valitsuse motiivid ja aususe.

Peamised vastased on vaktsineerimist propageerinud meditsiinitöötajad ja arstid, keda kritiseeritakse hoolimatuse eest patsientide, eriti rasedate suhtes (nt perearst Rospu). Kriitika on suunatud ka neile, kes teenisid vaktsiinide pealt meeletult, süüdistades neid korruptsioonis ja inimsusvastastes kuritegudes. Rünnakute intensiivsus on äärmiselt kõrge, viidates kriminaalvastutusele.

Peamised vastased on Valitsus (keeldus arvamust andmast) ja eelnõu tagasi lükanud komisjon. Kriitika on intensiivne, süüdistades neid korruptsiooni varjamises, huvide konfliktis ja lapsikute/arrogantsete põhjenduste kasutamises. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid vastupidi, vastaspoole motiive rünnatakse otseselt.

Peamised vastased on Reformierakond, Peaminister ja Eesti 200, keda süüdistatakse majanduse languses ja maksutõusudes. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitikast (maksutõusud) protseduuriliste rikkumisteni (põhiseaduse rikkumine valitsuse vahetusel) ning isiklike süüdistusteni (Presidendi poja seotus rahaskandaaliga). Valitsuse tegevust nimetatakse teadlikuks põhiseaduse rikkumiseks, mis võib minna riigireetmise paragrahvi alla.

Vastuseis on suunatud Nordica tegevuse lõpetamisega seotud isikutele või juhtimisvigadele, keda kahtlustatakse korruptsioonis ja varalise kahju tekitamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub eetilistele ning finantsilistele rikkumistele, nõudes nende asjaolude uurimist.