Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Peamised vastased on Sotsiaaldemokraadid (Sotsid), keda süüdistatakse hallipassimeeste huvide kaitsmises ja tegutsemises Eesti riigi huvide vastu. Reformierakonda kritiseeritakse silmakirjalikkuse eest, kuna nad nõuavad agressorriigi kodanikelt hääleõiguse äravõtmist, kuid ei toeta seda võimaldavat eelnõud. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid riigi hävitamises ja julgeolekuohus.

Peamine vastane on Reformierakonna valitsus ja peaminister, keda süüdistatakse majanduslanguses, korruptsioonis ja rahva vaesumises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitikat (maksutõusud, ressursside äraandmine) kui ka isiklikku käitumist (peaministri "luulud" ja reaalsusest irdumine). Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse vastuseid ja paljastusi.

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse nii poliitilise sisu (rohepööre, sotsiaalne rahastamine) kui ka varasema juhtimise (riigikaitse alarahastamine) eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest sisust kuni usaldushääletuse nõudmiseni Reformierakonna toetuse teemal Jürgen Ligi seisukohale. Ta kritiseerib ka Kliimaministeeriumi ja selle "ülemakstud aktiviste."

Vastuseis on suunatud eelnõu ideoloogilisele sisule ja selle esitajatele, keda süüdistatakse kliimavales ja inimeste hirmutamises. Kriitika on suunatud ka valitsuse poliitikale, mis sunnib inimesi liikuma ja maksustab nende autosid. Ideoloogilised vastased on seotud "punaste sotsialistide" terminite ja poliitikatega.

Vastasseis on suunatud "liberaalidele" ja konkreetsetele kolleegidele (nt Tanel Kiik), kelle argumente (nurgakliinikud, abordiränne, vaeste ligipääs) peetakse valeks või ebaoluliseks. Kõneleja kritiseerib teravalt riiki ja valitsust, süüdistades neid perede vaeseks tegemises (toetuste kärpimine, automaks) ja seejärel abordi rahastamises kui iroonilises "abis."

Peamine vastane on valitsus ja koalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse Eesti inimeste elu teadlikus raskendamises kõrgete maksude ja hindadega. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest süüdistusteni korruptsiooniohus (Rail Baltic) ja isiklikus huvipuuduses rahva heaolu vastu. Vastuseis on kompromissitu, süüdistades koalitsiooni võimu magususe eelistamises rahva vaenamisele.

Peamised vastased on automaksuseaduse autorid ja valitsus (viidates Kaja Kallasele), keda kritiseeritakse nii seaduse puuduste kui ka ebaeetilise käitumise eest. Kriitika on intensiivne ja sisaldab otseseid süüdistusi valetamise kohta maksutõusude teemal, nimetades vastase väiteid "väga naeruväärseks."

Vastasseis on suunatud valitsusele, Reformierakonnale ja Haridus- ja Teadusministrile. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, süüdistades valitsust mittelojaalsete valijate baasi säilitamises ja Eesti inimestele valetamise katses. Kompromiss valimisõiguse küsimuses on välistatud, kuna valitsuse lahendust peetakse "imelikuks, lahjaks ja Eestile tegelikult väga ohtlikuks".

Peamised vastased on valitsus (eriti peaminister Kaja Kallas) ja rohepöörde ideoloogilised eestvedajad Euroopas. Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebakompetentsusele (ebareaalsed eesmärgid, ebakvaliteetsed teadmiste allikad) kui ka isiklikule silmakirjalikkusele (Kallase abikaasa äri Venemaaga). Kõneleja kritiseerib ka eelmist kõnelejat Ungari "vaenamise" eest.

Peamine vastane on minister ja valitsus, keda kritiseeritakse intensiivselt sotsiaalpoliitika eest, mis õõnestab perekonda ja noorte vaimset tervist. Kriitika on poliitikapõhine, kuid esitatud moraalselt hävitavana, süüdistades valitsust otseselt noorte turvatunde alt saagimises ja soosegaduse propageerimises.