Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Peamised kriitika sihtmärgid on lahkuv minister (isikliku mineviku ja saadud leebuse tõttu) ning jõustruktuurid, keda süüdistatakse poliitilises kallutatuses ja topeltstandardite rakendamises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii isiklikku vastutust kui ka institutsionaalset ebaõiglust. Vastuseis on suunatud ka "impeeriumile", mis takistab järelevalvet.

Opositsiooniline hoiak on väga intensiivne, suunatud Vabariigi Valitsuse ja peaminister Kaja Kallase vastu. Kritiseeritakse nii poliitilisi otsuseid (peretoetuste äravõtmine) kui ka väärtuspõhiseid seaduseelnõusid (abielu perverteerimine). Rünnakud on nii poliitika- kui ka väärtuspõhised.

Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja valitsus, keda kritiseeritakse poliitilise ebakõla ja ebaaususe eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust perede hirmutamises (sõja ja kliimaga) ning vara kallale minemises (automaks). Vastuseis on nii poliitikapõhine (automaks, Venemaa kaubandus) kui ka protseduuriline (vastamise ebakõla).

Peamised vastased on liberaalid ja sotsid, keda kritiseeritakse silmakirjalikkuse eest naiste õiguste teemal ja immigratsiooni soodustamise eest, mis toob kaasa kultuurikonflikte. Kriitika on suunatud ka Reformierakonna valitsustele, mille ajal on moslemi kogukond jõudsalt kasvanud. Vastuseis on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele otsustele kui ka väärtuskonfliktidele.

Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja valitsus, keda süüdistatakse riigi vara hävitamises ja isiklike ärihuvide (tuuleenergia) edendamises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitiliselt tasandilt isiklikule, seades kahtluse alla peaministri motiivid ja intellektuaalse taseme. Valitsuse poliitikat nimetatakse "21. sajandi suurimaks sõgeduseks".

Peamine vastuseis on suunatud ministritele ja valitsuse eelnõudele, mida kritiseeritakse teravalt nii sisu kui ka menetluse poolest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust maaelu hävitamises ja majandust kahjustavas ideoloogilises tegevuses. Eraldi kritiseeritakse Riigikogu Juhatust menetlusliku kontrolli puudumise eest.

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse majanduse halvas juhtimises, põhiseadusevastases tegevuses ja totalitaarsete meetodite kasutamises. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust selles, et nad sunnivad inimesi oma kulutusi juhtima, ning tuues esile Reformierakonna liikmete kommunistliku tausta.