Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Stiil on terav, kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevaid metafoore (nt "mädapaise" ja "impeerium"). Kõneleja esitab oma argumendid retooriliste küsimuste ja kontrastide kaudu, rõhutades ebaõiglust ja poliitilist kallutatust õigussüsteemis. Toon on pigem emotsionaalne ja moraliseeriv kui loogiline või andmepõhine.

Retooriline stiil on võitlev ja süüdistav, kasutades tugevalt emotsionaalset ja väärtuspõhist keelt, nagu "perevaenulikud otsused" ja "abielu perverteerimise eelnõu". Kõneleja esitab oma seisukohti otsekoheselt, kombineerides valitsuse moraalset kritiseerimist konkreetsete teenuste hinnatõusu näidetega.

Retooriline stiil on teravalt konfronteeriv ja süüdistav, kasutades emotsionaalseid apelle (hirmutamine, küünilisus) valitsuse tegevuse kritiseerimiseks. Kasutatakse otseseid retoorilisi küsimusi peaministrile ("Miks te teete nii?") ning rõhutatakse valitsuse väidetavat ebakõla ja ebaausust. Toon on pigem emotsionaalne ja süüdistav kui andmepõhine, keskendudes poliitilisele mõjule inimeste elule.

Rhetoriline stiil on valdavalt konfronteeriv ja otsekohene, eriti sotsiaal- ja immigratsiooniteemadel, kus kasutatakse tugevaid süüdistusi silmakirjalikkuses ("silmakirjalikkus kuubis"). Samas suudetakse olla viisakas ja tunnustav ministri suhtes, kes selgitab asju arusaadavalt. Kasutatakse emotsionaalseid apelle (põlisrahva õigused, puruks jahvatatud linnud) ja teravaid võrdlusi ("rikkis grammofon").

Retooriline stiil on äärmiselt ründav, süüdistav ja dramaatiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid nagu "puhas vargus" ja "sõgedus". Loogiliste argumentide kõrval kasutatakse vastaste diskrediteerimiseks isiklikke vihjeid (peaministri advokaadi roll, Barbie filmi tsiteerimine) ja kultuurilisi paralleele ("Kuulsuse narrid"). Toneeritus on üldiselt hukkamõistev ja hoiatav.

Retooriline stiil on võitlev ja teravalt kriitiline, kasutades sageli retoorilisi küsimusi ja tugevaid metafoore ("püramidaalne petuskeem", "verbaalne mustkunstitrikk"). Apelleeritakse loogikale ja tervele mõistusele ("mõistusega inimesed saavad aru"), rõhutades vastaspoole teeside silmakirjalikkust ja sisu puudumist. Tone on formaalne, kuid emotsionaalselt laetud.

Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja süüdistav, kasutades sageli retoorilisi küsimusi ("mis maailmas teie küll elate?") ja irooniat. Kasutatakse tugevaid ajaloolisi võrdlusi, seostades valitsuse sunniviisilist poliitikat kommunistliku ja totalitaarse režiimiga. Kõneleja süüdistab valitsust otseselt valetamises (mõistete "ema" ja "isa" kaotamise teemal).