Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Ebapiisavad andmed.

Peamine vastane on minister ja valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (vangide import, Lehtme miljonivarguse mitteuurimine) kui ka ebaeetilise käitumise eest (avalikkuse trollimine ja pisarate väljakiskumine). Kriitika on intensiivne ja isiklik, seades kahtluse alla ministri aususe ja motiivid, kes püüab näidata ennast "heategijana".

Tugev vastuseis on suunatud Kristen Michali juhitud Reformierakonna valitsusele. Kriitika on suunatud poliitika (julgeolekumaks) rakendamise meetoditele, süüdistades vastaseid avalikkuse ees varjamises ja ebaaususes.

Peamised vastased on valitsus, eriti peaminister (vastutuse puudumise eest) ja sotsiaalminister Karmen Joller, keda kritiseeritakse teravalt ebapädevuse, arrogantsuse ja ideoloogilise truuduse eest. Kriitika on nii poliitiline, protseduuriline (seaduserikkumised andmekogumisel) kui ka sügavalt isiklik, seostades ministri tegevust poliitilise kliki võimutsemisega. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid ennustatakse ministri ametist lahkumist kahe aasta jooksul.

Peamine vastasseis on suunatud koalitsioonipoliitikutele ja nendega seotud MTÜ-dele (Sihtasutus Liberaalne Kodanik ehk SALK), keda kritiseeritakse ebaeetiliste rahastusskeemide ja energeetikaprojektide eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilisele korruptsioonile kui ka menetluslikule ebaõiglusele (ERJK loogika).

Vastasseis on suunatud otse peaministri ja valitsuse vastu, kritiseerides nii nende ebaõnnestunud majanduspoliitikat kui ka ebaeetilist retoorikat. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust pooltõdede kasutamises, kaotajate ignoreerimises ja "ilusates valedes" elamises. Kõneleja seab kahtluse alla peaministri sobivuse ametikohale, kui too teeb seda meelega.

Peamised vastased on valitsus ja ministeeriumid (Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium), keda kritiseeritakse eelarveprioriteetide ja e-valimiste rahastamise pärast. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades valitsust propagandas ning väljendades umbusku Euroopa roheideoloogiaga seotud uuringute suhtes. Vastuseis on poliitika- ja väärtuspõhine, seades kahtluse alla demokraatlikud alused.