Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Kriitika on suunatud menetluslikule poolele, väljendades kahetsust, et komisjoni istungil ei arutatud geoinseneeringu temaatikat, mis kõneleja hinnangul on eelnõu kontekstis oluline. Otsest poliitilist vastasseisu või isiklikku kriitikat ei esine.

Otsest poliitilist vastast ei nimetata, kuid kriitika on suunatud suurte äriühingute pihta, kes keeleseadust eiravad, kuna neid ei motiveeri kehtivad väikesed trahvisummad. Samuti kritiseeritakse kaudselt majanduspoliitikat, mis on põhjustanud liitinflatsiooni ja maksutõuse, mis vähendavad töötajate sissetulekuid.

Peamine vastane on peaminister ja tema juhitud valitsus, keda süüdistatakse majanduskeskkonna rikkumises ja riigi maine kahjustamises sõjahüsteeria õhutamisega. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi otsuseid (maksutõusud, toetuste puudumine) kui ka isikliku retoorika teravat hukkamõistu, süüdistades peaministrit silmakirjalikkuses perepoliitikas.

Peamised vastased on valitsus (Reformierakond, Kaja Kallas), kliimaminister ja "sotsialistid ja vasakpoolsed," keda süüdistatakse riigi halvas juhtimises ja majanduse allakäigus. Kriitika on intensiivne, keskendudes valitsuse suutmatusele riiki juhtida, lubaduste murdmisele ("maksud ei tõuse") ja inimeste alandamisele. Valitsuse poliitikat nimetatakse "Tagurpidiantslaks."

Not enough data

Peamine vastasseis on valitsuse ja selle ministritega, kritiseerides nii nende maksupoliitikat kui ka ministri suutmatust selgelt vastata ja sõnumit avalikkuseni viia. Samuti kritiseeritakse istungi juhatajat protseduurilise ebakohasuse eest, kaitstes saali õigust küsida asjakohaseid küsimusi.

Peamine vastane on valitsus ja eriti peaminister, keda kritiseeritakse nii poliitika (immigratsioon, Rail Baltic, kaitsevõime) kui ka isikliku käitumise (vastuste ettevuristamine, lugupidamatuse näitamine) pärast. Kõneleja seob Reformierakonna ärimeeste huvid tuumajaama ehituse ja kasumiga, vihjates korruptsioonile. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, seades kahtluse alla peaministri lubaduste kehtivuse.

Vastuseis on suunatud Riigikogu komisjonile, kes ei toetanud esitatud käibemaksu alandamise eelnõu, väljendades selle üle kahetsust. Lisaks kritiseerib ta kaudselt eelneva ettekandja äärmuslikku keelekasutust, küsides, kas see vastab "sõimu" definitsioonile.

Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja tema valitsus, kelle tagasiastumist nõutakse tungivalt. Kriitika on laiaulatuslik, hõlmates poliitilisi (maksud, põllumajandus), eetilisi (idavedude skandaal, valetamine) ja julgeolekupoliitilisi aspekte. Valitsust süüdistatakse avaliku arvamuse ja rahva tahte eiramises ning õpetajate mahasurumises.

Peamised vastased on valitsus ja ministeeriumid, keda kritiseeritakse raiskamise ja haridusvaenuliku poliitika eest, ning Lääneranna vald. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi otsuseid (energeetika, haridus) kui ka väärtusküsimusi (homoabielud, meedia sisu). Ta seab kahtluse alla valitsuse prioriteedid, süüdistades neid raha raiskamises ja ääremaastumise soodustamises.