Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Retooriline stiil on uuriv, teemat laiendav ja veidi provokatiivne, tuues arutellu sisse eelnõu algsest fookusest erineva teema. Kõneleja pöördub ettekandja poole isiklikult ja julgustavalt ("Hea Hanah"), suunates teda noore inimesena teemat edasi uurima. Argumentatsioon toetub väidetavatele ajaloolistele faktidele ja loogilisele seosele lennukikütuse teemaga.

Kõneleja stiil on tungiv ja murelik, eriti keeleküsimustes, rõhutades, et olukord on halvenenud ja vajab koheseid "krõbedamaid meetmeid". Ta kasutab nii loogilisi argumente (põhiseaduslik õigus, inflatsiooni mõju) kui ka mõjukaid metafoore ("hirmufaktor", "nügimine") eesmärgiga suunata äriühinguid õiguskuulekale käitumisele. Esitlus on formaalne, pöördudes nii kolleegide kui ka avalikkuse poole.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja terav, kasutades tugevaid väljendeid nagu "sõjahüsteeria", "tuksi keeranud" ja "sõge jutt". Kasutatakse vastase retoorika peegeldamist ("mina ei tea, mis maailmas teie küll elate") ja retoorilisi küsimusi. Emotsionaalsed apellid rõhutavad negatiivset mõju riigi mainele, investoritele ja elanike motivatsioonile, kasutades iroonilisi analoogiaid (sünnitusmasin, limonaadiautomaat).

Stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, kasutades irooniat ja oksüümoronite esiletoomist (nt "vabadus on orjus," "maksutõusud jätavad inimestele rohkem raha kätte"). Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid näiteid (ahelavariid, puuetega inimeste alandamine) ning seostab poliitikat otseselt inimeste igapäevaelu halvenemisega. Toon on tihti sarkastiline ja väljendab nördimust ("mina ei teagi, kas nutta või naerda").

Kõne stiil on formaalne, lugupidav ja tunnustav ettekandja suhtes, tänades teda põhjaliku ettekande eest. Rõhk on loogilisel ja küsitleval lähenemisel, keskendudes spetsiifiliste terminite (nt väärtuspõhine hariduslõhe) definitsiooni saamisele.

Retooriline stiil on asjalik ja otsekohene, kuid vajadusel ka konfronteeriv, eriti ministri vastuste ebaselguse ja istungi juhataja hinnangute osas. Kasutatakse loogilisi argumente (majanduskasv, korruptsioonioht) ning kaitstakse aktiivselt debati asjalikkust, nimetades istungi juhataja väidet küsimuste küsimise pärast kohatuks.

Kõneleja stiil on võitlev, kiireloomuline ja teravalt kriitiline, eriti peaministri suhtes, keda süüdistatakse küsimuste põlgamises ja ebaaususes ("Lugege mu huultelt!"). Kasutatakse emotsionaalseid kujundeid (ukse ära andmine, tankiga sissesõitmine) ja irooniat (limonaadiautomaat), et rõhutada valitsuse tegevuse ohtlikkust. Kõneleja kasutab ka otseseid tõendeid, nagu helilõigu esitamine Raekoja platsi sündmuse kohta.

Stiil on ametlik ja analüütiline, eriti seaduseelnõu tehnilisel esitlemisel, kus kasutatakse loogilist argumentatsiooni. Samas on kõneleja ka protseduuriliselt korrigeeriv, sekkudes saali korra tagamisse ja püüdes defineerida parlamendis kasutatud äärmuslikku keelt ("sõim"). Lõppkokkuvõttes on toon veenev ja apelleeriv, paludes eelnõu toetada.

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid võrdlusi (nõukaaeg) ja retoorilisi küsimusi ("On teil üldse aru peas?"). Kõneleja rõhutab valitsuse ebaausust ja küündimatust, toetudes avalikule pahameelele ja tsiteerides satiirilisi ütlusi peaministri kohta.

Kõneleja stiil on võitluslik ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle seoses ebaõiglusega, eriti maakoolide sulgemise ja ressursside raiskamise teemal. Ta kasutab teravaid metafoore ja hinnanguid, nimetades Kliimaministeeriumi tegevust "humbajumbaks" ja "voodoo-spetsialistideks." Ta vastandab teravalt haridust ja riiklikke suurprojekte, rõhutades eestluse ja julgeoleku säilitamise tähtsust.