Kuude kaupa: Riina Solman
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
20 Sõnavõtud
Retooriline stiil on alguses küsitlev ja murelik, muutudes hiljem ministri suhtes teravalt kriitiliseks ja konfronteeruvaks. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (laste vaimne tervis, mure, pettumus) kui ka loogilisi ja protseduurilisi argumente (analüüsi puudumine, teadmiste pagas). Kõneleja väljendab pettumust ministri enesekindluse ja soovimatuse üle teisi kuulata, kasutades kujundlikku väljendit "enesekindlus löönud nii lõkkele".
09.2025
44 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt konfronteeriv ja nõudlik, eriti ministrite suhtes, nõudes vastamist küsimustele, mitte seda, mida nad ise tahavad. Toon on sageli kiireloomuline ja murelik, eriti perepoliitika teemal, kus rõhutatakse iga kaotatud sekundi tähtsust. Kasutatakse nii emotsionaalseid üleskutseid (peredele sooja signaali andmine) kui ka otsekoheseid ja rahvalikke väljendeid (viidates ebatsensuursele sõnale, süüdistades ministrit "pada sõimab katelt" olukorras).
06.2025
45 Sõnavõtud
Retooriline stiil on teravalt kriitiline, süüdistav ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle (vaesus, kannatused hooldekodudes) ja samal ajal viidates konkreetsetele arvudele (miljard eurot maksutõuse). Ta kasutab sageli vastandamist ja süüdistab valitsust "silmamoonduses" ja "valetamises" ning välisministrit "ülbes ja üleolevas" käitumises. Stiil on formaalne, kuid sisaldab ka iroonilisi märkusi (nt Võrklaeva grillimine, ERJK arve).
05.2025
38 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt kriitiline, tõsine ja tungiv, eriti valitsuse tegevuse ja vastutuse puudumise teemadel. Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle (nt Pihlakodu juhtumi ja vanurite vaesuse kirjeldamisel) ning vastandab "ausust" ja "sisulisi vastuseid" Reformierakonna "loosunglikkuse" ja "silmamoondustega". Ta eelistab detailset poliitikaanalüüsi lihtsale retoorikale, kuid kasutab ka teravaid poliitilisi süüdistusi ("jokk", "ebainimlik").
04.2025
33 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on sageli kiireloomuline ja konfronteeriv, eriti peaministri suunal, keda süüdistatakse valetamise ja naispoliitikute alandamise katses. Ta tasakaalustab emotsionaalseid üleskutseid (laste vaesus, tühja kõhuga magamaminek) detailsete poliitiliste ja tehniliste argumentidega (energeetika, maksuküür). Vaatamata formaalsele Riigikogu keskkonnale, on retoorika kohati isiklikult ründav ja süüdistav.
03.2025
24 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, eriti perede ja sündimuskriisi teemadel ("meesterahvad tulevad pisarsilmil"). Esineja on Riigikogu puldis konfronteeruv, nõudes valitsuselt ausust ja süüdistades neid silmakirjalikkuses ja üleolevuses. Ta vastandab sageli valitsuse "laiapõhjalist" lähenemist vajaliku "fokuseeritud" tegevusega ning kasutab endise peaministri valetamist tsiteerides teravaid isiklikke rünnakuid.
02.2025
19 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt võitlev, tungiv ja kirglik, eriti julgeoleku ja rahvuslike väärtuste teemadel. Kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle, viidates ajaloole (Ingerisoomlased, 2007. aasta pronksikriis) ning süüdistades vastaseid naiivsuses, lausvales või ebaeetilises käitumises. Esineja kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja rõhutab lojaalsuskohustust Eesti riigi ees.
01.2025
21 Sõnavõtud
Toon on valdavalt kriitiline, murelik ja süüdistav, eriti valitsuse üleoleva käitumise ja poliitilise kultuurituse teemal. Kasutab emotsionaalseid apellatsioone (viidates lasterikaste perede "appikarjetele") ning vastandab opositsiooni aumehelikkust koalitsiooni "teerulli" taktikale. Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravat isiklikku ja ideoloogilist kriitikat.
12.2024
42 Sõnavõtud
Retooriline stiil on sageli võitlev, kirglik ja tungiv, eriti laste turvalisuse ja demograafia teemadel, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle (nt Iisraelist toodud pall). Esitatakse palju retoorilisi küsimusi ministritele ("Miks me kardame meie kohtuvõimu?"). Toon on väga kriitiline valitsuse kompetentsi ja väärtuspõhise poliitika suhtes, süüdistades neid "sõnamurdlikus" käitumises ja "silmamoonduses".
11.2024
33 Sõnavõtud
Toon on võitluslik ja moraalne, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, et rõhutada valitsuse tegevuse küünilisust ja ebaõiglust haavatavate rühmade suhtes. Kasutatakse kujundlikke väljendeid ("teerull," "silmamoondajad," "pantvang") ning nõutakse vastutustundlikku ja isiklikku selgitust, mitte tehnilist vastamist. Kõneleja on formaalselt viisakas, kuid nõudlik, kiites ministreid aususe eest, kuid kritiseerides nende tegevust.
10.2024
45 Sõnavõtud
Retoorika on valdavalt konfronteeriv ja kriitiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle (turvatunne, hoolimatus) ning moraliseerivaid hinnanguid valitsuse tegevusele ("küünilisus", "sõnamurdlikult"). Esineja süüdistab vastaseid demagoogias ja hämas ning nõuab samal ajal konkreetseid andmeid ja visiooni, tasakaalustades emotsionaalsust faktide nõudmisega. Ta kasutab ka isiklikke rünnakuid, süüdistades ministreid naispoliitikute verbaalses tuuseldamises.
09.2024
18 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt kriitiline ja tungiv, eriti sotsiaalpoliitika teemadel, kus kasutatakse emotsionaalseid termineid nagu "klassivaenu tekitav," "hoolimatu" ja "piinlik." Kõneleja kasutab korduvalt metafoori "poliitika on signaalide kunst" ning rõhutab oma argumentides põhiseaduslikke printsiipe ja väärikuse hoidmist. Ta manitseb ministreid isiklikult poliitilist sisendit andma ja bürokraatlikku tööd kontrollima.
07.2024
11 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on teravalt konfronteeriv ja kirglik, kasutades sageli retoorilisi küsimusi valitsuse tegevuse kahtluse alla seadmiseks. Rõhk on emotsionaalsel apellil haavatavate sihtrühmade kaudu, kuid samas esitatakse ka loogilisi argumente valitsuse sõnade ja tegude vastuolu kohta. Valitsuse loosungit "kindlus" nimetatakse turunduselemendiks, mis tegelikkuses tähendab "ebakindlust".
06.2024
11 Sõnavõtud
Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja kirglik, eriti valitsuse liikmete (nt Annely Akkermann) suunas, keda süüdistatakse otseselt valetamises ja vassimises. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle (nt "õel muinasjututegelane", "võetud ära lastelt") ning samal ajal toetatakse väiteid konkreetsete andmete ja statistiliste allikatega. Toon on kiireloomuline ja murelik, rõhutades vajadust seista demokraatliku maailmakorra eest ja kuulata eksperte.
05.2024
12 Sõnavõtud
Stiil on terav, ründav ja kriitiline, kasutades tugevaid hinnanguid (nt "silmakirjalik," "demagoogia meistriklass," "sõnamurdlikult"). Rõhutatakse nii emotsionaalseid apelle (lastega perede altvedamine, usklike tunnete solvamine) kui ka loogilist argumentatsiooni, tuginedes demograafilistele andmetele ja uuringutele. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse tegevuse ebamõistlikkust ja ebaeetilisust.
04.2024
11 Sõnavõtud
Kõneleja retoorika on valdavalt võitlev, kriitiline ja emotsionaalselt laetud, eriti sotsiaalkaitse teemadel, kus kasutatakse tugevaid süüdistusi nagu "vaenu õhutamine" ja perede "häbistamine". Ta kasutab emotsionaalseid apelle, tsiteerides kirju muserdatud suurperede vanematelt, et rõhutada valitsuse tegevuse kahjulikkust. Stiil on ametlik, kuid sageli terav, kasutades retoorilisi küsimusi ja iroonilisi märkusi ministrite aadressil.
03.2024
24 Sõnavõtud
Toon on valdavalt kriitiline, süüdistav ja tungiv, eriti perepoliitika teemadel, kus valitsuse tegevust kirjeldatakse kui peredele "hoopide andmist" ja "vaenamist". Kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle, rõhutades lasterikaste perede ja vähihaigete olukorda, ning teravaid isiklikke rünnakuid ministrite empaatiavõime pihta. Stiil on formaalne, kuid sisaldab ka süüdistusi peaministri "pirtsutamise" ja "valetamise" kohta.
02.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja retooriline stiil on valdavalt võitlev ja kriitiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, eriti lasterikaste perede ja maaelanike olukorra kirjeldamisel. Kasutatakse teravat keelt ministrite tegevuse kritiseerimisel, süüdistades neid ebaviisakuses, plaanide varjamises ja demagoogias. Kõneleja rõhutab korduvalt valitsuse tegevuse ebaõiglust ja vastutustundetust.
01.2024
10 Sõnavõtud
Toon on kriitiline, tungiv ja kohati süüdistav, eriti valitsuse tegevusetuse (julgeolek, õpetajate streik) ja kulude tõstmise osas. Kasutab nii emotsionaalseid apelle (automaks tekitab "tuska") kui ka loogilisi argumente, keskendudes konkreetsetele kokkuhoiukohtadele ja bürokraatia mõjudele. Stiil on formaalne ja keskendub poliitika detailidele.