Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja kiireloomuline, rõhutades demograafilise olukorra tõsidust ja valitsuse tegevuse kahjulikkust. Kasutatakse nii emotsionaalseid süüdistusi (sõnamurdlikkus, üleolevus, ebaõiglus) kui ka statistilisi andmeid argumentide toetamiseks. Toon on formaalne, kuid otsekohene, pöördudes ministri poole süüdistava kriitikaga.

Retooriline stiil on konfronteeriv ja süüdistav, alustades otsese korrigeerimisega siseministri varasemate seisukohtade osas. Kasutatakse loogilisi argumente, mis põhinevad uuringuandmete analüüsil, vastandades neid poliitilise oportunismi süüdistustega ("häälte püüdmise nimel").

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja murelik, rõhutades probleemi tõsidust. Kasutatakse loogilisi apelle, tuginedes statistilistele andmetele (immigrantide osakaalud) ja võrdlustele teiste riikidega (Läti, Rootsi/Malmö). Kõne on esitatud küsimuste vormis ettekandjale, otsides faktilist ja menetluslikku selgitust.

Retooriline stiil on teravalt süüdistav ja võitlev, kasutades konkreetseid näiteid ja anekdoote Eesti 200 ebaõnnestumistest ja ebaeetilisest käitumisest. Kasutatakse tugevaid sõnu nagu "kaaperdama," "pahatahtlik kaubamärgivargus" ja "tüssamine." Kõneleja esitab oma kriitika peamiselt retooriliste küsimuste vormis, et rõhutada vastaspoole ebaõnnestumisi ja ebaeetilisust.

Kõneleja stiil on otsene, kriitiline ja kohati konfronteeriv, kasutades tugevaid hinnanguid nagu "silmakirjalik" ja "demagoogia meistriklass". Ta ühendab loogilised argumendid (asendusefekt, kaasamise puudumine) emotsionaalsete ja väärtuspõhiste apellidega, kaitstes usklike "õrnu tundeid" ja usuvabadust. Kasutab retoorilisi küsimusi, et rõhutada vastaspoole arusaamatust ja ebakompetentsust.