Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Retooriline stiil on kiireloomuline ja konfronteeriv, eriti valitsuse tegevusetuse kritiseerimisel ("Meil ei ole enam aega"). Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (ekspertide ja statistika tsiteerimine) kui ka emotsionaalset laadimist (viidates sõjakurjategijale hääle andmisele). Ta kasutab viiteid avaliku elu tegelastele ja meediasündmustele oma seisukohtade toetuseks.

Retooriline stiil on emotsionaalne ja tungiv, kasutades isiklikke lugusid (isa ja abikaasa kaotus vähile) ning viiteid vähiravifondi asutajatele, et rõhutada ravi kättesaadavuse kriitilisust. Toon on valitsuse suhtes teravalt kriitiline, süüdistades neid ebakindluse tekitamises ja tervikvaate puudumises. Kasutatakse nii poliitilist kriitikat kui ka humanitaarset apelli.

Toon on kriitiline, murelik ja kiireloomuline, eriti valitsuse tegevusetuse ja ebaõiglase kohtlemise suhtes lasterikaste perede osas. Kõneleja kasutab nii emotsionaalseid apelle (viited pereemade murekirjadele ja pahameelele) kui ka loogilisi argumente, toetudes põhiseadusele ja statistilistele faktidele. Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravat protseduurilist kriitikat huvigruppide ebaõiglase kohtlemise teemal.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid nagu "perevaenulikud ministrid" ja "solgutamine". Kõneleja esitab otseseid isiklikke rünnakuid peaministri ja ministrite aadressil, süüdistades neid ebakindluse tekitamises, sõnamurdmises ja empaatia puudumises. Kuigi toon on valdavalt võitlev ja kriitiline, väljendatakse lühidalt lootust, kui peaminister tsiteerib põhiseadust.

Kõne toon on valdavalt murelik ja kriitiline, rõhutades Eesti majanduse kiratsemist ja maapiirkondade elanike kannatusi. Ta kasutab nii loogilisi argumente (turumajandus, konkurentsivõime) kui ka kujundlikke võrdlusi (energiapuzzle, nurgatükid), alustades küll ministri kiitmisega, kuid minnes kiiresti üle teravale valitsuse nahutamisele. Stiil on formaalne ja põhjalik, nõudes teema ammendavaks käsitlemiseks lisaaega.