Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kokku istungeid: 5

Täielikult profileeritud: 5

2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseadusõiguse debattides, viidates konkreetsetele ekspertidele (Ülle Madise, Jüri Raidla) valimisõiguse muutmise teemal. Samuti on tal detailne teadmine demograafilisest statistikast, tuues välja varasema lasterikaste perede toetuse positiivse mõju (25% tõus). Ta seob välis- ja kaitsepoliitika küsimused lahutamatult kokku.
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ekspertiis on selgelt nähtav tervishoiu rahastamise ja maksupoliitika valdkonnas, eriti vähiravimite käibemaksu ja vähiravifondide tegevuse osas. Esineja esitab konkreetseid rahalisi näitajaid (nt 101 000 euro suurune kärbe, fondi makstud käibemaksu summa) ning tunneb hästi seaduseelnõude ajalugu. Samuti on ta kursis lasterikaste perede huvitegevuse toetuse kriteeriumidega.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust demograafia ja rahvastikupoliitika valdkonnas, viidates teadlastele (Jaak Valge) ja Statistikaameti andmetele. Ta kasutab konkreetseid numbreid, nagu sündimuskordaja 1,4 ja kolmandate-neljandate laste sündide 25% tõus varasema toetuse ajal. Samuti on tal põhjalikud teadmised Riigikogu komisjonide (sotsiaalkomisjon, rahanduskomisjon) protseduuridest ja huvigruppide ärakuulamise praktikast.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust rahvastikupoliitika ja demograafia vallas, viidates sündimuskordaja taastetasemele (2,1) ja tegelikule tasemele (1,4). Ta kasutab Statistikaameti andmeid ning tsiteerib korduvalt põhiseaduse § 28, rõhutades lasterikaste perede erilist kaitset. Samuti viitab ta oma varasemale rahvastikuministri kogemusele ja lasterikaste perede liidu uuringutele, et toetada argumente perede majandusliku koormuse kohta.
2024-03-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja demonstreerib põhjalikku teadmist energeetikasektorist, käsitledes nii taastuvenergia (meretuul), juhitava võimsuse (tuuma-, põlevkivi), võrgu turvalisuse (merealused kaablid, Elektrilevi) kui ka hinnakonkurentsivõime teemasid. Ta viitab konkreetsetele investeeringutele (100 miljonit eurot) ja majanduslikele kahjudele (Estlink 2 rike), kasutades analüütilist lähenemist energiajulgeoleku pusle lahendamisel.