Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Retooriline stiil on formaalne ja kriitiline, kuid alustatakse nõusolekuga hoida debatti kultuursena. Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle ja lugude jutustamist, tuues esile traagilise näite (jalgpall hukkunud araabia laste piltidega) Lähis-Idast, et illustreerida poliitika tagajärgi. Eesmärk on tekitada ebamugavust ja nõuda ministrilt isiklikku vastutust.

Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, kombineerides emotsionaalseid üleskutseid (nt laste turvalisuse teemal, "süda valutab") põhjaliku protseduurilise ja sisulise kriitikaga õigusloome aadressil. Kasutatakse tugevaid väljendeid valitsuse tegevuse iseloomustamiseks ("sõnamurdlik," "õigusloome kaos") ning tuuakse näiteid meediaruumist (Elu24, TikTok) praktiliste murede illustreerimiseks.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes lugupidavalt Riigikogu aseesimehe ja ettekandja poole. Kõneleja kasutab analüütilist ja loogilist argumentatsiooni, keskendudes efektiivsuse ja fiskaalse vastutuse küsimustele, vältides emotsionaalseid üleskutseid.

Stiil on formaalne ja lugupidav, kuid toon on murelik, ettevaatlik ja tungiv, eriti laste turvalisuse ja sotsiaalsete muutuste teemadel. Kasutatakse nii loogilisi argumente (protseduurilised vead, halduskoormus, kohtuvõimu pädevus) kui ka emotsionaalseid apelle (pedofiilide riskid), esitades sageli retoorilisi küsimusi. Kõneleja rõhutab teooria ja praktika lahknevust, hoiatades, et seaduses sätestatud ideaalid ei pruugi inimühiskonnas rakenduda.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, keskendudes juriidilisele täpsusele ja protseduurilistele detailidele. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, viidates ministri varasematele avaldustele ja pressikonverentsi tsitaatidele, et nõuda selgitusi seletuskirja sisu kohta. Toon on kriitiline ja nõudlik, eriti küsimuses, kes surub põhiseadusevastaseid tingimusi eelnõusse.

Stiil on teravalt kriitiline, tungiv ja kohati emotsionaalne, kasutades tugevaid süüdistusi valitsuse aadressil ("vaenatud," "sõnamurdlik suhtumine," "silmamoondus"). Esineja kasutab korduvalt põllumajanduslikku metafoori ("põld või taim, mida kasvatatakse ja kastetakse, kannab vilja") demograafiapoliitika tulemuslikkuse kirjeldamiseks. Ta tasakaalustab loogilisi argumente (statistika) emotsionaalsete apellidega, viidates perede turvatunde haavamisele ja sotsiaalmeedia hirmudele.

Retooriline stiil on ametlik ja põhjalik kaasettekande ajal, pakkudes detailseid menetluslikke ülevaateid ja selgitades juriidilisi nüansse. Küsimuste ja kriitika esitamisel muutub toon teravamaks ja murelikumaks, kasutades hinnangulisi väljendeid (nt "pöörased seisukohad" ja "allakäiguspiraal"). Kõneleja tasakaalustab juriidiliste ja poliitiliste argumentide esitamist isikliku kogemuse ja moraalsete kaalutlustega, rõhutades laste haavatavust.

Retooriline stiil on püsiv, detailne ja kohati nõudlik, eriti juriidiliste detailide täpsustamisel, küsides volitusnormi liikumise kohta korduvalt üle. Kasutab nii emotsionaalseid apelle (viide Iisraeli ohvritele, isiklik sõbranna, kes kahetseb) kui ka autoriteetseid allikaid (arsti tsitaadid) oma seisukohtade toetamiseks. Üldine toon on murelik ja hoiatav liigse kiirustamise eest.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid apelle (näiteks jalgpalli näitamine laste nimedega, küsimused peaministri "häbi" ja "hirmu" kohta). Esineja on otsene ja nõuab korduvalt vastuseid, kritiseerides samal ajal teiste ministrite vahelesegamist. Ta kasutab isiklikku anekdooti (kirjutamise eelistamine kõnelemisele) oma käitumise õigustamiseks.

Retooriline stiil on tõsine, tungiv ja kohati emotsionaalne, rõhutades laste turvalisuse kriitilisust ja hoiatades omakohtu tekkimise eest. Kasutatakse nii loogilist argumentatsiooni (kohtuvõimu sõltumatus, halduskoormus) kui ka emotsionaalset apelli (laste kaitsmine). Kõneleja süüdistab koalitsiooni dialoogist kõrvale hoidumises ja püüdes eelnõu kiiresti "üle rullida".