Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline välisministri varasema Iisraeli-suunalise poliitika suhtes, mis on kõneleja hinnangul viinud kõrvale seniselt kursilt ja kaugendanud Eestit suurimatest liitlastest (USA, Iisrael). Toetatakse samas välispoliitilist positsiooni Gruusia küsimuses, et vältida Kremli mõjusfääri langemist. Kõneleja nõuab välispoliitika korrigeerimist, et see oleks taas kooskõlas Eesti huvidega, ning rõhutab poliitika väärtuspõhist raamistikku (liitlassuhted, antisemitismivastasus).

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse tegevuse suhtes, kritiseerides teravalt analüüsimata kärpeid ja sõnamurdlikkust perepoliitikas. Kõneleja rõhutab õigusloome ja regionaalpoliitika seoseid, seades esiplaanile riigi usaldusväärsuse ja julgeoleku. Peamine raamistik on väärtuspõhine, keskendudes usalduskriisile ja põhiseaduse vaimu unustamisele.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule bürokraatia vohamisele riigis ja halduskoormuse suurenemisele. Kõneleja rõhutab vajadust hinnata riigiametnike kuluhüvitiste läbipaistva jälgimise otstarbekust ja võimalikku lisakulu riigi rahalise kitsikuse kontekstis, seades fookusesse tulemuslikkuse ja kulude kontrolli.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes laste turvalisusele ja kaitsmisele kurjategijate eest ning soovahetuse regulatsiooni ranguse säilitamisele. Kõneleja vastustab jõuliselt eelnõusid, mis tema hinnangul suurendavad riske (pedofiilide töölevõtmine) või viivad olulise kontrolli avalikkuse silme alt varjule (kohtult ametkondadele). Ta rõhutab vajadust säilitada kehtivad ranged keelud ja hoida ära sotsiaalsete regulatsioonide leevendamine ministeeriumi tasandil.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud põhiseaduse muutmisele, et piirata agressorriikide kodanike valimisõigust KOV-valimistel julgeolekukaalutlustel. Ta toetab Isamaa ettepanekut jätta valimisõigus põhiseadusesse ainult Eesti kodanikele, tunnustades samas EL-i kodanike õigusi rahvusvahelise õiguse alusel. Fookus on väärtuspõhine (julgeolek) ja poliitikapõhine (põhiseaduse sisu), rõhutades vajadust ohjeldada keevalisi poliitikuid seadusemuutmisel.

Poliitiline fookus on tugevalt demograafial ja sündimuse kriisil, mida käsitletakse riigi jätkusuutlikkuse küsimusena ("eesti keeles, eesti kultuuriga ja rahvana"). Esineja on tugevas opositsioonis Kaja Kallase juhitud valitsuste poliitikale, süüdistades neid rahvastikuteemade vaenamises ja toetuste vähendamises. Lisaks kritiseeritakse välispoliitilisi otsuseid, mis puudutavad reeglitepõhist maailmakorda ja juudi kogukonna turvatunnet. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine ja keskendub valitsuse tegevuse tulemuslikkusele.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud laste õiguste kaitse laiendamisele ÜRO fakultatiivprotokolli kaudu, rõhutades selle vajalikkust raskete juhtumite (nt seksuaalne väärkohtlemine) lahendamisel. Samuti rõhutab kõneleja tungivalt demograafia ja sündimuse toetamist, tuues esile varasemaid edukaid meetmeid. Ta kritiseerib teravalt praeguse valitsuse sammu kodakondsuse andmise liberaliseerimisel raskete kuritegude toimepanijatele, nähes selles ideoloogilist ja valijate hankimise motiivi.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud valitsuse püüdluste vastu viia tundlikud sotsiaalpoliitilised otsused (soovahetuse tingimused) seaduse tasandilt määruse tasandile, kartes parlamendi kontrolli kadumist. Ta rõhutab ka Eesti välispoliitika puudujääke Iisraeli ja terrorismi (Hezbollah) küsimustes, kasutades näitlikku vahendit Iisraeli põhjapiirilt. Tema seisukohad on tugevalt väärtuspõhised ja protseduurilist kontrolli rõhutavad.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse välispoliitilisele kursimuutusele Iisraeli-Palestiina küsimuses ÜRO-s, pidades seda väärtuste reetmiseks ja julgeolekuohuks. Samuti nõutakse teravalt vastutust Eesti Energia tuletistehingutest tekkinud kahju eest, rõhutades endiste rahandusministrite vastutuse puudumist. Poliitika raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja keskendub ministrite tegevuse vastutusele. Esineja kritiseerib valitsust väärtuspõhise poliitika puudumise eest.

Poliitiline fookus on laste turvalisuse tagamisel ja pedofiilide eemal hoidmisel lastega töötamisest. Kõneleja on tugevalt vastu eelnõule 427, mis asendab keelu piiranguga, kuna see suurendab riske ja loob turvaauke. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades vajadust sõltumatu kohtuvõimu ja avaliku kontrolli järele lastevastaste kuritegude hindamisel. Lõppeesmärk on eelnõu menetluse katkestamine, kuna riskid ei ole minimeeritud.