Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, terav ja konfronteeriv, kasutades vastaste tegevuse kirjeldamiseks sõnu nagu "demagoogia", "häma" ja "kahepalgeline". Esitatakse palju retoorilisi küsimusi ja hoiatatakse valitsust sotsialistlike vigade kordamise eest. Pööratakse suurt tähelepanu protseduurilistele küsimustele ja isiklikele solvangutele (nt "valevorstiks" nimetamine), nõudes vastuseid avalikkuse ees.

Kõneleja stiil on valdavalt võitluslik ja konfronteeriv, eriti rahandusministri suhtes, keda süüdistatakse sildistamises, demagoogias ja üleolevas käitumises. Ta kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle (nt nimetades teise samba tulususe kohta käivaid jutte "näotuks valeks") ning segab isiklikku ratsionaalset kogemust (kodulaenu tasumine) poliitilise kriitikaga.

Retooriline stiil on valdavalt võitlev ja emotsionaalne, süüdistades valitsust küünilisuses ja hoolimatuses haavatavate sihtrühmade ees, keda koheldakse justkui "statistikana". Kasutatakse teravat kriitikat ministri isikliku käitumise suhtes naispoliitikute verbaalsel tuuseldamisel. Kõneleja tasakaalustab moraalset apelleerimist (eakate kannatused, üksildus) konkreetsete küsimustega eelarve detailide ja rohetehnoloogia rahastuse kohta.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, et rõhutada valitsuse hoolimatust ("külmalt protsessikeskne lähenemine"). Kõneleja vastandab ministri varasemaid ilusaid sõnu reaalsusega, süüdistades valitsust "silmamoonduses" ja "sõnakõlksudes". Stiil on formaalne, kuid sisaldab intensiivseid süüdistusi ja nõuab ministritelt vastutuse võtmist.

Kõneleja retooriline stiil on tõsine, formaalne ja tungiv, rõhutades debati vajalikkust ja hoiatades "jämedate vigade" eest seadusloomes. Kasutatakse otseseid küsimusi ettekandjale ja apelleeritakse nii menetluslikule korrektsusele kui ka moraalsetele väärtustele (laste turvalisus).

Retooriline stiil on tungiv, kriitiline ja murelik, rõhutades rahvastikukriisi tõsidust ja valitsuse tegevusetust. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (perede turvalisus, kurb aasta) kui ka statistilisi andmeid ja ajaloolisi näiteid. Kõneleja kasutab meeldejäävaid metafoore ("rohi on rohelisem seal, kus seda kastetakse") ja kritiseerib vastaste õigustusi.