Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kõneleja näitab asjatundlikkust ravimituru regulatsioonide osas, käsitledes detailselt hulgimüügi konkurentsi, juurdehindluspiiranguid ja harvikhaiguste ravimite hankimist. Samuti on ta kursis ettevõtjate alternatiivsete maksupakkumistega (Toomas Luman) ja energeetikapoliitika mõjuga riigieelarvele. Kasutab spetsiifilisi termineid nagu "hiiliv natsionaliseerimine" ja "meditsiiniseadmed" (sh vatitupsud ja leukoplaaster).

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, eriti pensionisüsteemi (II sammas), maksupoliitika (kasumimaks, maksukaskaad) ja hooldekodude rahastamise osas. Ta kasutab argumente, mis põhinevad inflatsiooni ja indekseerimise mõjul ning tsiteerib vanglateenuse eksperte (Priit Kama) ja meediaväljaandeid.

Kõneleja näitab üles teadmisi sotsiaalpoliitikas, eriti peretoetuste, eakate hoolduse ja vaimse tervise teenuste valdkonnas, viidates oma endisele rahvastikuministri kogemusele. Kasutatakse konkreetseid kärpeid puudutavaid summasid (1,3 miljonit eurot) ja viidatakse rahvastikuteadlaste ning pensionäride organisatsioonide ekspertiisile. Samuti on kõneleja kursis kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondide taotlemise ja aruandluse bürokraatlike probleemidega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust demograafia valdkonnas, viidates Statistikaameti prognoosidele ja nõudes demograafide kaasamist seadusloomesse. Tal on detailne teadmine perehüvitiste seaduse muudatustest ja varasem kogemus riigihalduse ministrina Maa- ja Ruumiameti liitmise teemal, mille kohta ta küsib ameti hingeelu ja kokkuhoiu kohta.

Ekspertsus ilmneb seadusloome protseduurides, eriti eelnõu teise lugemise ja muudatusettepanekute kontekstis. Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalvaldkonna õiguslikest piirangutest ja kritiseerib Sotsiaalkomisjoni ebapiisavat arutelu eelnõu sisu üle.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust demograafia ja rahvastikupoliitika vallas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu iive, siseränne ja välisränne. Ta esitab konkreetseid statistilisi andmeid sündide arvu languse kohta (5000-ga miinuses loomulik iive, 10 000 sündi aastas) ning rõhutab rahvastikuteaduse kitsast ja teaduspõhist olemust. Ta viitab varasemale kogemusele rahvastikuministrina ja strateegiate kujundamisele.