Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Toon on ametlik ja lugupidav (pöördudes eesistuja ja ministri poole), kuid samas kirglik perede toetamisel. Kasutab nii emotsionaalseid apelle (raske saatus, teine tööpäev) kui ka poliitilisi argumente (riigi signaalid). Küsimustes ministrile on stiil otsene ja lahendusi otsiv, keskendudes konkreetsete inimeste abistamisele.

Stiil on üldiselt formaalne ja analüütiline, toetudes küsimustes konkreetsetele allikatele nagu "Pealtnägija" ja ERR. Dialoog rahandusministriga on kohati isiklik ja kaasahaarav, kasutades retoorilisi võtteid (nt viide ministri vanaisaks olemisele) perepoliitika teema rõhutamiseks. Üldtoon on nõudlik ja murelik, kutsudes ministreid üles konkreetseid plaane esitama.

Kõne stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes austusega Riigikogu aseesimehe ja ettekandja poole. Kasutatakse retoorilisi küsimusi, et suunata arutelu kitsalt maksuküsimuselt laiemale, valdkondadeülesele lähenemisele. Toon on tõsine ja keskendub loogilisele poliitika struktuurile.

Kõneleja stiil on formaalne, kuid väga kirglik ja tungiv, eriti sotsiaalsete ebaõigluste teemal, nagu rasedate hüvitiste vähendamine ja omastehooldajate olukord. Ta kasutab tugevaid moraalseid hinnanguid ("kuritegu," "silmakirjalik," "halb toon") ja vastandab emotsionaalseid üleskutseid konkreetsete andmete ja rahaliste summadega (nt Tervisekassa juhi värbamiskulu). Ta on valmis tunnustama ministri pädevust, kuid on kriitiline ametnike ja valitsuse suunal.

Stiil on formaalne, kriitiline ja nõudlik, eriti kui pöördutakse rahandusministri poole. Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele ja konkreetsetele andmetele (eelarvenumbrid, hanke maksumus) ning nõuab ministrilt sisulisi vastuseid. Toon on murelik ja hoiatav, rõhutades miinuseelarve ohtlikkust ja vajadust pikaajalise lahenduse järele.

Stiil on murelik, kriitiline ja lõpuks ka võitlev, eriti ministri suhtes, keda süüdistatakse liigses enesekindluses ja tagasiside ignoreerimises. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (laste vaimne tervis, pettumus, valus kuulata) kui ka loogilisi küsimusi protseduuride ja analüüside põhjendatuse kohta. Kõneleja kasutab formaalset keelt, kuid väljendab tugevat isiklikku arusaamatust kehtestatud korra suhtes.