Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kõne stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes austusega Riigikogu aseesimehe ja ettekandja poole. Kasutatakse retoorilisi küsimusi, et suunata arutelu kitsalt maksuküsimuselt laiemale, valdkondadeülesele lähenemisele. Toon on tõsine ja keskendub loogilisele poliitika struktuurile.

Kõneleja stiil on formaalne, kuid väga kirglik ja tungiv, eriti sotsiaalsete ebaõigluste teemal, nagu rasedate hüvitiste vähendamine ja omastehooldajate olukord. Ta kasutab tugevaid moraalseid hinnanguid ("kuritegu," "silmakirjalik," "halb toon") ja vastandab emotsionaalseid üleskutseid konkreetsete andmete ja rahaliste summadega (nt Tervisekassa juhi värbamiskulu). Ta on valmis tunnustama ministri pädevust, kuid on kriitiline ametnike ja valitsuse suunal.

Stiil on formaalne, kriitiline ja nõudlik, eriti kui pöördutakse rahandusministri poole. Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele ja konkreetsetele andmetele (eelarvenumbrid, hanke maksumus) ning nõuab ministrilt sisulisi vastuseid. Toon on murelik ja hoiatav, rõhutades miinuseelarve ohtlikkust ja vajadust pikaajalise lahenduse järele.

Stiil on murelik, kriitiline ja lõpuks ka võitlev, eriti ministri suhtes, keda süüdistatakse liigses enesekindluses ja tagasiside ignoreerimises. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (laste vaimne tervis, pettumus, valus kuulata) kui ka loogilisi küsimusi protseduuride ja analüüside põhjendatuse kohta. Kõneleja kasutab formaalset keelt, kuid väljendab tugevat isiklikku arusaamatust kehtestatud korra suhtes.