Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Retooriline stiil on formaalne ja teravalt küsitlev, esitades ministrile mitmeid detailseid ja nõudlikke küsimusi. Toon on kriitiline ja nõuab täpset selgitust protseduuride ja ekspertide rollide kohta ("Kes on kes ja mis on mis?"). Kasutatakse loogilist apelli, keskendudes faktidele, uuringute tulemustele ja finantsriskidele.

Retooriline stiil on formaalne (pöördudes aseesimehe ja ettekandja poole), kuid sisaldab tugevat emotsionaalset apelli, kasutades lugu kooli minevast lapsest, kes hunte kohtas. Toon on küsitlev ja nõudlik, rõhutades vajadust kiirete tulemuste ja turvatunde järele ning otsides selgitust poliitilisele ebakõlale.

Retooriline stiil on kirglik, otsene ja konfronteeruv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi narratiive. Kõneleja süüdistab vastaseid suisa lausvaletamises, kergeusklikkuses ja naiivsuses, rõhutades samal ajal oma isiklikku õigust rääkida rahva saatusest. Kasutatakse tugevaid väljendeid ("verine agressor," "absurdne") ning apelleeritakse Riigikogu liikmete südametunnistusele ja põhiseaduslikule kohustusele.

Retooriline stiil on formaalne, kuid toonilt tõsine ja moraalne, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, mis keskenduvad juudi kogukonna turvalisusele ja vaimsele tervisele. Kõneleja toetub dokumenteeritud faktidele (arupärimine, ajakirjandusartiklid) ja esitab oma argumendid loogiliselt, kuid rõhutab eetilist kohustust, kritiseerides näiteks "laipade kaalumist" ebaeetilisena.

Stiil on kiireloomuline ja võitlev, eriti julgeolekuohtude käsitlemisel, kus kasutatakse hoiatavat tooni. Kasutatakse otseseid rünnakuid vastaste vastu, süüdistades neid naiivsuses ja ebaeetilises käitumises ("susserdamine"). Kõne on pigem loogiline, keskendudes julgeolekuargumentidele ja konkreetsetele näidetele.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja murelik, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelleid ("maksab ennast vaeseks") ja retoorilisi küsimusi. Rõhutatakse ebaõiglust (ettevõtjate kasum vs. ühiskonna kanda jäävad probleemid) ning apelleeritakse maksumaksjale ja tulevastele põlvkondadele. Toon on formaalne, pöördudes lugupeetud Riigikogu aseesimehe ja austatud peaministri poole.

Stiil on kriitiline, otsene ja formaalne, esitades välisministrile teravaid küsimusi ja lükates ümber tema väiteid. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, tuginedes kogukonna tagasisidele ja uuringutele, et näidata vastase seisukoha ebatõsiselt võetavust. Kõneleja sildistab vastupidise väitmise vastutustundetuks, andes toonile tungiva ja mureliku iseloomu.