Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu meretuuleparkide rajamisel, kritiseerides nii protseduurilist ebaselgust kui ka poliitika sisu. Kriitika on intensiivne, nõudes selgitusi ebakindlate arvutuste aluste ja projekti ootamatu peatamise kohta. Kompromissivalmidust ei ilmne, fookus on vastutuse nõudmisel.

Kriitika on suunatud ettekandja ja ministeeriumi tegevusetuse või aegluse vastu seadusandliku protsessi edasiviimisel, mis jätab maaelanikud turvalisuseta. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, nõudes selgitust, miks üht tüüpi kiskjate oht on tähtsam kui teine. Kõneleja eeldab, et saab sarnase vastuse, nagu anti Kert Kingole.

Peamised vastased on Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise oportunismi ja venekeelse valijaskonna pantvangi võtmise eest. Kriitika on poliitiline ja väärtuspõhine, süüdistades neid riigi julgeoleku destabiliseerimises või sellele kaasa aitamises. Kõneleja lükkab kategooriliselt tagasi väited, et valimisõiguse äravõtmine solvab inimesi või suurendab destabiliseerimist.

Peamine kriitika on suunatud EKA endise rektori Mart Kalmu vastu tema poliitilise otsuse ja selle kaitsmise eest, mis on loonud ülikoolis juudivastaseid meeleolusid. Samuti kritiseeritakse kaudselt Haridusministeeriumi menetluslikku viivitust teabenõudele vastamisel ning Välisminister Margus Tsahknat Palestiina poole valimise eest ÜRO hääletustel. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine.

Peamised vastased on Priit Lomp ja need opositsiooni/koalitsiooni liikmed, keda süüdistatakse Venemaa julgeolekuohtude alahindamises. Kriitika Priit Lompi suunas on isiklik ja protseduuriline, süüdistades teda "susserdamises" päästemeeskondade eelarvest Kastre valla lasteaiale raha nõudmise pärast.

Peamine vastasseis on suunatud peaministrile ja kolmele koalitsioonijuhile, keda kritiseeritakse otsuste langetamise protseduuri (parlamendi ja valitsuskabineti eiramine) pärast. Samuti kritiseeritakse teravalt eelmise valitsuse juhte (Kaja Kallas ja sotsiaalkaitseminister) perede kindlustunde haavamise eest. Kriitika on nii protseduuriline kui ka poliitika sisuline, seades kahtluse alla valitsuse programmi olemasolu.

Peamine vastasseis on välisministri ja kolleeg Sutropiga, kelle seisukohti ÜRO hääletuse mõju osas peetakse ebatõsiselt võetavaks ja vastutustundetuks. Kriitika on suunatud poliitilisele hinnangule ja tegevusetusele küberkaitse vallas, nõudes konkreetseid meetmeid.