Kuude kaupa: Urmas Reinsalu
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
22 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) ja konkreetsed ministrid (Ligi, Michal) ning Riigikogu esimees. Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebaõnnestumisele (automaksu tühistamata jätmine) kui ka protseduurilistele rikkumistele (istungi juhataja vahelekäratamine). Vastuseis on intensiivne, süüdistades valitsust meeleheitlikus positsioonis ja juhtimismüra tekitamises.
09.2025
85 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakonna juhitud koalitsiooniparteid (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid). Kriitika on suunatud juhtimisveale (korralagedus, nõrkus), poliitilisele ebaküpsusele (järeleaitamistundide vajadus) ja ebaeetilisele käitumisele (Wagenkülli pidu, pangakontodel sorimine). Rünnakud on intensiivsed ja kompromiss on välistatud seaduste puhul, mida peetakse põhiseadusvastaseks või vabadust piiravaks (nt superandmebaas, automaks).
06.2025
75 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja teised koalitsioonipartnerid, keda süüdistatakse valetamises, demokraatliku mandaadi puudumises ja seaduste rikkumises (nt muudatusettepanekute hääletuselt kõrvaldamine). Kriitika on suunatud nii kehvale majanduspoliitikale kui ka riigi rahanduse ja õigusriigi põhimõtete rikkumisele. Rünnakud on intensiivsed ja kompromiss on välistatud, nõudes eelnõude tagasilükkamist ja poliitilist muutust kohalikel ja järgmistel parlamendivalimistel.
05.2025
63 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse süstemaatilises valetamises, ebakompetentsuses ja ühiskonna petmises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, energiakaos) kui ka protseduurilisele läbipaistmatusele (nt Utilitas Wind/Kliimaministeeriumi ühisettepanekud ja eelnõude kiirmenetlus ilma kooskõlastusringita). Kompromiss valitsusega on välistatud, nõudes nende poliitika täielikku tagasivõtmist.
04.2025
43 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) ja peaminister. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitika sisule (maksutõusud, energiakäpardlikkus) kui ka valitsuse tegevuse eetilisele poolele (valetamine, mandaadi puudumine, sõnamurdmine maamaksu osas). Koalitsiooni süüdistatakse "parteielektri" ajamises ja riigi juhtimises ilma pädevuseta.
03.2025
61 Sõnavõtud
Opositsiooniline hoiak on äärmiselt terav, suunatud peaminister Michali ja Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsiooni vastu, keda süüdistatakse otsustamatuses, juhitamatuse kaoses ja majandusvaenulikus agendas. Kõneleja lükkab kategooriliselt tagasi igasuguse võimaluse valitsusega liitumiseks, kuna see legitimeeriks valitsuse läbikukkumise. Eraldi kritiseeritakse rahandusminister Jürgen Ligit NATO saladuse loa puudumise eest kaitseministri asendajana.
02.2025
26 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Kristen Michal ja valitsuskoalitsioon (Reformierakond, SDE, Eesti 200). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (energeetika, maksutõusud) kui ka isiklikule käitumisele (valetamine Nordica asjus, riigisekretäri sobimatu nimetamine). Eriti tugevalt kritiseeritakse sotsiaaldemokraate, süüdistades neid koalitsiooni pantvangis hoidmises seoses kohalike valimiste hääleõiguse piiramisega. Kompromiss valitsuse energiapoliitika osas on välistatud, nõudes poliitika täielikku muutmist.
01.2025
58 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja peaminister Kristen Michal, keda kritiseeritakse otsustamatuse, ebakompetentsuse ja ebaaususe pärast. Kriitika on suunatud nii poliitika (maksuküür, energiapoliitika) kui ka menetlusliku poole (opositsiooni blokeerimine, tööplaani puudumine) vastu. Sotsiaaldemokraate süüdistatakse koalitsiooni pantvangis hoidmises (valimisõigus) ja Reformierakonna poliitika sabaliputavas toetamises.
12.2024
78 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda süüdistatakse majandusvaenulikus ja ebakompetentses poliitikas. Kriitika on suunatud nii sisulistele valikutele (maksutõusud, moonahanke viivitus) kui ka protseduurilistele rikkumistele (opositsiooni muudatusettepanekute blokeerimine, mida nimetatakse "suu kinni toppimiseks"). Ta kritiseerib valitsust sõnamurdlikkuse ja usalduse defitsiidi tekitamise eest, välistades kompromissi maksutõusude agendaga.
11.2024
100 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda kritiseeritakse teravalt nii poliitika (maksutõusud, ebapiisav kaitse) kui ka protseduuri (kaasamise puudumine, opositsiooni eelnõude blokeerimine) pärast. Valitsust süüdistatakse sõnamurdmises, valetamises ja ühiskonnaga dialoogi katkestamises. Eriti teravalt kritiseeritakse Reformierakonna maksuküüru projekti ja Sotsiaaldemokraatide rolli koalitsiooni pantvangis hoidmisel hääleõiguse küsimuses.
10.2024
57 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle võtmeministrid, eriti Kristen Michal ja Jürgen Ligi. Kriitika on suunatud nii valitsuse majandusvaenulikule poliitikale (maksutõusud, bürokraatia) kui ka protseduurilistele rikkumistele (ettevõtlusorganisatsioonide kaasamata jätmine, Nordica kaasuse varjamine). Süüdistused on intensiivsed, hõlmates valetamist, otsustusvõimetust ja Eesti julgeolekuhuvide eiramist (Vene kodanike valimisõigus).
09.2024
27 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on Kristen Michali valitsuse ja Reformierakonnaga, kritiseerides teravalt nende majanduspoliitikat ja riigikaitse rahastamise venitamist. Kriitika on nii poliitikapõhine (maksutõusud, bürokraatia kasv) kui ka protseduuriline (dialoogi puudumine, parlamendi küsimisõiguse piiramine). Ta süüdistab valitsust ebaaususes ja poliitilise tahte ebapiisavuses ning nimetab eelarvet valelikuks.
07.2024
23 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud koalitsioon (Kallase-Michali valitsused), keda süüdistatakse majanduse languses, lubaduste murdmises ja ebakindluse tekitamises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele valikutele (maksutõusud) kui ka protseduurilistele rikkumistele (seaduste kiirmenetlus, põhiseadusvastasus). Rünnakud on intensiivsed, lubades maksutõusud (eriti automaksu) Isamaa võimule tulles tühistada.
06.2024
40 Sõnavõtud
Peamine vastane on Kaja Kallase valitsus ja Reformierakond, keda süüdistatakse majandusvaenulikkuses, ebakvaliteetses juhtimises ja valetamises (eriti kaitsekulude ja maksude osas). Kritiseerib teravalt koalitsioonipartnereid (Eesti 200, SDE) nende vaikimise ja maksutõusude läbisurumise eest. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi (maksutõusud, Maksuküür) kui ka eetilisi/protseduurilisi aspekte (Kodukorraseaduse rikkumine, peaministri valetamine moona osas).
05.2024
63 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Kaja Kallase valitsus tervikuna, keda süüdistatakse "valetavas poliitikas" ja riigi rahanduse destabiliseerimises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maksutõusud, energiapoliitika kaos) kui ka protseduuridele (kodukorraseaduse rikkumine, valeinfo edastamine ministri asukoha kohta). Rünnakud on intensiivsed ja isiklikud, nõudes peaministri tagasiastumist ja nimetades valitsust "kehvakene" ja "otsustusvõimetu".
04.2024
11 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Riigikogu juhatus, keda süüdistatakse koalitsiooni poliitiliselt orkestreeritud meelevaldses töös. Kriitika on intensiivne ja keskendub menetluslikele rikkumistele, nagu sisuliselt erinevate muudatusettepanekute kokku liitmine. Kõneleja protesteerib põhimõtteliselt ja kutsub üles hääletama töönädala päevakorra kinnitamise vastu.
03.2024
10 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas ja justiitsminister, keda süüdistatakse õigusriigi lõhkumises, poliitilises survestamises ja majanduse ebakindluse tekitamises. Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, hõlmates nii eetilisi küsimusi (Vene äri tolereerimine) kui ka menetluslikke rikkumisi (surve prokuratuurile). Esineja viitab ka koalitsioonisisestele huvide konfliktidele, mis takistavad valitsuse tõhusat tegutsemist.
02.2024
33 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas ja valitsuskoalitsioon. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilistele valikutele (maksutõusud, kärbete puudumine) kui ka menetluslikele rikkumistele (automaksu kiirkorras läbisurumine ilma mõjuanalüüsita). Kõneleja süüdistab valitsust ebakompetentsuses ja usalduse lõhkumises, kutsudes üles valitsuse tagasiastumisele.
01.2024
5 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus, keda kritiseeritakse majandusvaenuliku poliitika, otsustamatuse ja passiivsuse eest kriisi ajal. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, liiga optimistlik eelarve) kui ka protseduuridele (majandusteemade arutelu puudumine valitsuses). Valitsust süüdistatakse ettevõtluse kindlustunde lõhkumises ja sisemises kisklemises.