Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Peamine vastane on valitsus ja valitsusliit, keda süüdistatakse majanduse destabiliseerimises, õigusvastastes meetmetes ja ettevõtlusorganisatsioonide ignoreerimises. Kriitika on intensiivne ja poliitilis-protseduuriline, keskendudes põhiseadusvastase seaduse vastuvõtmisele ja mitteeksisteeriva Kliimaseaduse alusel riigi valitsemisele. Kõneleja nõuab Kliimaministeeriumi tegevuse lõpetamist ja presidendilt veto panemist, välistades kompromissi praeguse käsitlusega.

Opositsioon on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse halvas juhtimises, kontrolli kaotamises ressursside üle ja avalikkuse eksitamises. Reformierakonda kritiseeritakse maksutõusude kehtestamise eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilisele sisule (kulude vähendamise ebaõnnestumine) kui ka menetluslikule kvaliteedile (põhiseadusvastasus, teadmatus ülekantavate vahendite osas).

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse majanduslanguse põhjustamises ja sõnamurdmises. Kriitika on nii poliitikapõhine (maksutõusud, riigikaitsekulude vähendamine) kui ka protseduuriline, süüdistades koalitsiooni opositsiooni õiguste (muudatusettepanekute esitamise) rikkumises. Rünnakud on intensiivsed, nimetades valitsuse tegevust "ajutiseks" ja "näotuks stiiliks."

Vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile ja konkreetselt siseminister Läänemetsale, keda süüdistatakse vastamisest kõrvale hoidmises ja ebaõige poliitika valimises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes maksutõusude kahjulikkusele, valitsemiskulude vähendamata jätmisele ning riigikaitse moona soetamise eelarve vähendamisele. Valitsust nimetatakse kaudsete maksude Euroopa tšempioniks.

Peamine vastasseis on valitsusliiduga, keda süüdistatakse põhiseadusvastaste sätete vastuvõtmises ja vigade lappimises vigadega. Eraldi kritiseeritakse rahandusministrit (Mart Võrklaev) automaksu arhitektina ja istungi juhatajat erapooletuse puudumise eest protseduurilistes küsimustes. Kriitika on intensiivne, süüdistades koalitsiooni "racket business'i" konstrueerimises.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja sotsiaalkaitseminister Riisalo, keda süüdistatakse lapse- ja perevaenuliku agenda elluviimises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes peretoetuste kärpimisele ja demograafilise kriisi ignoreerimisele. Samuti kritiseeritakse valitsuse poliitilist nihet agressorriigi kodanike valimisõiguse ja kodakondsuse andmise küsimuses.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitiliste valikute (maksutõusud) kui ka menetlusliku arrogantsuse eest (dialoogi puudumine, muudatusettepanekute tagasilükkamine). Kriitika on terav, süüdistades valitsust kaoses, küünilises tegevuses ja julgeoleku prioriteetide eiramises. Kompromiss maksutõusude osas on välistatud, kutsudes üles eelnõude vastu hääletama.